Riina kogemised

Tehnika altvedamise nädal on olnud, täiega… Telefon, kaart, nüüd paneb klaviatuur konkreetselt näkku… Persse rzk ma ütlen noh, Shorefield noh!!!

Ühesõnaga, meeletult õnnelik olen, et mu kaart nüüd jälle töötab ja ma kontaktivõimeline olen jälle… Kuigi ma ei oska arvatagi kaua mu närvid selle klaviatuuriga siin praegu vastu peavad…

Meeletu nädal on olnud, kreisi… Ja algav tuleb veel hullem, sest püüan nats tagasi teha töötamata jäävat aega… Homme on jälle housekeeping… Tegin natsa pilte reedel unit’itest, mida koristasin. Klõpsisin niisama, et aimu oleks, mis sorti majakesed meil siin üldse on. Krt, reception oli täna jälle täiega masendav. Esiteks töötasin koos Beverly’ga, kes tundub pisut seniilne olevat, st vana laisk lehm, kes ei viitsi ise midagi teha ja laseb siis mul igast totrusi teha ja klientide kurtmisi kuulata… Krt küll!!! Number 1 kaastöötaja on siiski Sue, sest ta teeb ise ka igast asju ja aitab, kui mul midagi on vaja teha. Ahjaa, järgmine pühapäev tuleb veel hullem kui täna, sest esiteks on tegemist bank holiday weekend’iga ja teiseks olen kuni kella 14ni üksi vist tööl aind, st office manager on ka, aga temast pole ka tavaliselt suuremat abi. Täitsa kreisid on ikka pühapäevad. See on see, et park on totaalselt fully booked ja kui klientidel on kurtmised uniti’te teemal, pole neid kuskile mujale ka võimalik majutada… Grr…

Oma mp3′e pleierisse pole ma vist uusi lugusid üldse pannud pärast esimest kahte nädalat, üks ja sama pleilist kogu aeg ja nüüd alles olen hakanud jälle kuulama, sest ma ei viitsi teiste sodi kuulata.

Ehh, emotsioone veel… Kui kaks nädalat veel jäänud… Raffas on tglt väga lahe, suuremaid kokkupõrkeid pole olnud, välja arvatud see, et totaalne puhaste nõude puudus on kogu aeg, sest keegi ei viitsi enda järelt ära koristada. Ja keegi ei viitsi teist järelt ka koristada, sest me töötame kõik päris palju ja palju lihtsam on 3 minutit enda järelt koristamise peale kulutada, kui kolmveerand tundi kogu köögi koristamise peale. Aga elame üle, eks keegi võtab mõnikord jälle end käsile :P

Krt… Eile, st laupäeval olin HK’s kuni 16:15′ni, sest ma koristasin üksinda maju, st Andrei aitas tolmuimejaga põrandad teha ja tolmutamised jm, aga köögi ja vannitoa koristamine võtab oma kolmveerand tundi vähemalt aega ja see on ka peaaegu üle jala tehtud, sest keegi ei tee seda kunagi korralikult vist ja see tähendab seda, et mõnedele jäetakse lihtsalt rohkem tööd… Krdi loodrid ma ütlen!!!

Shit happens all around the world ja Shorefield on parim näide :P

Kahjuks pole mu uue äratuskella helin väga vali, niiet mul on probleeme selle helina peale üles ärkamisega, aga õnneks ei ole ma ainus, kes hommikuti üles ärkama peab siin toas :D:D:D

Aga tglt ei viitsi ma väga rohkem tippida siin, kell on 10 pärast südaöö ja tahaks korraliku une ära magada enne homset, mis suhtkoht kreisi saab olema, kuna töötan HK’s, MR’is ja bistroos ka õhtul :S Aga ise olen ma selle endale valinud ja olen kindel, et homme samal ajal mõtlen, et kus see aeg kõik kadus :P

Monika’st tunnen arvatavasti eestisse tagasi jõudes kõige rohkem puudust, sest saame hästi läbi ja ta on teistest erinev. Ta õppis inglise filoloogiat vm poolas ja tal on ka seda ülikooli mõtlemist nats ;) Ta ei ole selline laps nagu enamus :D Sigrid mängib oma uue kaameraga siin ja lasen tal endast ka pilti teha… Aaah, fun, fun, fun… Nagu ma ütlesin teisipäeval, nalja saab siin kõvasti, sest inimesed on suht lahedad ja tegelikult ei ole see kõige suurem probleem olnudki, et meid siin nii palju on, va see nõudevärk :D

Mu kiri ei taha üldse edeneda täna, selle tobeda klaviatuuri pärast ja tuju ka pole just selline, und tahan, koju tahan, memmekas olen!!! :D:D:D

Igatsen väga ja varsti-varsti juba koju (6x HK’t järgi jäänud veel aind :P )

Blaa…

Nii palju aega on möödas, kui viimati uudiseid edastasin… Vabandused… Kole kiire on olnud… Meeletu töörabamine iga nädal, mis möödunud on…

Viimane suurim uudis on see, et mu mobiilne telefon elas väga ränga õnnetuse üle ja suurt elulooma tast vist enam ei ole, aga pisut siiski. Apelsinimahl ja telefon ei sobi lihtsalt kokku. Ja tegemist ei olnud mitte apelsinimahla ja viinakoksiga vaid mu oma lollusega, et mahlapudeli kotti panin ilma kontrollimata, kas kork on ikka korralikult kinni… Igatahes on viimased 24+ tundi suhteliselt depressiivselt möödunud seetõttu.

Pilte pole ka väga aega saanud teha, sest nagu enne mainisin, olen siin usinasti tööd rabanud. Tavaline töönädal peaks ette nägema 47h, ehk siis esmaspäev/reede/laupäev hommikul 6h housekeeping (HK), kus koristame karavane/metsamajakesi koos täisajalise töötajaga ja pärast seda paar tundi receptionis (MR). Lisaks siis teistel päevadel ligi 8h MR’is. Aga niimoodi ei ole kohe üldsegi mitte läinud, sest mind treeniti ka bistroos töötama ja olen suht palju õhtuseid vahetusi seal teinud. Umbes 3 õhtut nädalas :S Mis tähendab põhimõtteliselt siis umbes ~60h-seid nädalaid… Niiet loodan, et annate piltide ja kirjade puudumise andeks, sest keegi peab ju tööd ka tegema kui te kõik puhkate koolist ja muust :P

Meid on nüüd 1 vähem majas, sest Marta lahkus parematele jahimaadele. Ta leidis tutvuste kaudu B’mouthis tööd ja saab nüüd rohkem palka ja üldse on seal palju parem. No ja siis 3 päeva tagasi otsustas personaliosakond ühe entertainment tiimi liikme meile siia asemele saata. Aga asjalood läksid teisiti ja see neiu ei jõudnudki ühtegi ööd siin veeta, kuna ta vallandati. Ta olevat mingi inetu kirja erinevate inimeste kohta kirjutanud ja selliseid inimesi siia ei taheta, kes ei oska olla ;)

Meeletult ebamugav on trükkida :S Kell on pool üks ja kuna homme on vaba päev, ei lase ma ennast sellest väga heidutada… Homme magan pisut kauem ja lähen internetti :P

Üldiselt olen suhteliselt rahul, sest tööd on usinasti, erinevalt algusenädalatest, kui üldse ei tahetud tööd anda. Rahvas on ka väga tore ja saame kõigiga päris normaalselt läbi. Slovakkia tüübid on nats ülbed ja nõmedada, kui nad kõik koos on, aga seda juhtub harva, et nad meie majja kõik koos satuvad. Üldiselt on kõik väga abivalmid ja üritavad oma siinolekust maksimaalset võtta igas mõttes.

Ainus asi, mis natuke häirib, on siinsed “paarid”, st Mel ja Byron ning Monica ja Pierre, sest nad kipuvad meie eluruumi magamistoana kasutama kordamööda ja see tähendab, et teistel pole väga olla kuskil. Aga õnneks töötavad kõik piisavalt palju, et see liiga häirivaks pole muutunud.

Nii palju oleks emotsioone edasi anda ja situatsoonidest rääkida, kus me kõik kõhud kõveras köögilaua taga naerame, aga kahjuks on see võimatu :P Siia kirjapanduna ei kõlaks see üldse nii naljakalt, kui see tegelikult oli :P Üldiselt saame korda-paar nädalas ikka tõsiselt pisarateni naerda, sest mõned inimesed on väga naljakad.

Arvan, et ma saan vist kõige paremini Monica’ga läbi. Mõtleme vahel täiesti totaalselt samadest asjadest ja huumorisoon on ka suht sarnane. Aga ta on tõsiselt rohkem kultuur, kui nii mõnigi siin. Eesti keeles räägin üliharva, st Semjoni ja Sigridiga. Sigrid üritab vahest muga eesti keeles suhelda, aga üritan vestluse kiirelt tagasi inglise keele peale üle viia :P (Paar päeva tagasi tuli üks direktoritest MR’i ja küsis mu käest, kuidas mu inglise keele õppimisega on, kas on ikka kõvasti paranenud? :D:D:D Kokutasin midagi vastuseks, niivõrd üllatav oli selline küsimus :D Teised adminnid ütlesid, et ma olen häbelik :D ) Iga kord kui kodustega eesti keeles räägin, on tunne, et keel on sõlmes ja midagi öelda ei oska õigesti :P

Aga nüüd on küll juba magamaminekuaeg käes… Homme, st täna tahaks õigel ajal siit minema saada…

Kallistused ja suudlused ja otseloomulikult kõigile kirssidega!!!

Bye-bye,