Riina kogemised

Blaa…

Nii palju aega on möödas, kui viimati uudiseid edastasin… Vabandused… Kole kiire on olnud… Meeletu töörabamine iga nädal, mis möödunud on…

Viimane suurim uudis on see, et mu mobiilne telefon elas väga ränga õnnetuse üle ja suurt elulooma tast vist enam ei ole, aga pisut siiski. Apelsinimahl ja telefon ei sobi lihtsalt kokku. Ja tegemist ei olnud mitte apelsinimahla ja viinakoksiga vaid mu oma lollusega, et mahlapudeli kotti panin ilma kontrollimata, kas kork on ikka korralikult kinni… Igatahes on viimased 24+ tundi suhteliselt depressiivselt möödunud seetõttu.

Pilte pole ka väga aega saanud teha, sest nagu enne mainisin, olen siin usinasti tööd rabanud. Tavaline töönädal peaks ette nägema 47h, ehk siis esmaspäev/reede/laupäev hommikul 6h housekeeping (HK), kus koristame karavane/metsamajakesi koos täisajalise töötajaga ja pärast seda paar tundi receptionis (MR). Lisaks siis teistel päevadel ligi 8h MR’is. Aga niimoodi ei ole kohe üldsegi mitte läinud, sest mind treeniti ka bistroos töötama ja olen suht palju õhtuseid vahetusi seal teinud. Umbes 3 õhtut nädalas :S Mis tähendab põhimõtteliselt siis umbes ~60h-seid nädalaid… Niiet loodan, et annate piltide ja kirjade puudumise andeks, sest keegi peab ju tööd ka tegema kui te kõik puhkate koolist ja muust :P

Meid on nüüd 1 vähem majas, sest Marta lahkus parematele jahimaadele. Ta leidis tutvuste kaudu B’mouthis tööd ja saab nüüd rohkem palka ja üldse on seal palju parem. No ja siis 3 päeva tagasi otsustas personaliosakond ühe entertainment tiimi liikme meile siia asemele saata. Aga asjalood läksid teisiti ja see neiu ei jõudnudki ühtegi ööd siin veeta, kuna ta vallandati. Ta olevat mingi inetu kirja erinevate inimeste kohta kirjutanud ja selliseid inimesi siia ei taheta, kes ei oska olla ;)

Meeletult ebamugav on trükkida :S Kell on pool üks ja kuna homme on vaba päev, ei lase ma ennast sellest väga heidutada… Homme magan pisut kauem ja lähen internetti :P

Üldiselt olen suhteliselt rahul, sest tööd on usinasti, erinevalt algusenädalatest, kui üldse ei tahetud tööd anda. Rahvas on ka väga tore ja saame kõigiga päris normaalselt läbi. Slovakkia tüübid on nats ülbed ja nõmedada, kui nad kõik koos on, aga seda juhtub harva, et nad meie majja kõik koos satuvad. Üldiselt on kõik väga abivalmid ja üritavad oma siinolekust maksimaalset võtta igas mõttes.

Ainus asi, mis natuke häirib, on siinsed “paarid”, st Mel ja Byron ning Monica ja Pierre, sest nad kipuvad meie eluruumi magamistoana kasutama kordamööda ja see tähendab, et teistel pole väga olla kuskil. Aga õnneks töötavad kõik piisavalt palju, et see liiga häirivaks pole muutunud.

Nii palju oleks emotsioone edasi anda ja situatsoonidest rääkida, kus me kõik kõhud kõveras köögilaua taga naerame, aga kahjuks on see võimatu :P Siia kirjapanduna ei kõlaks see üldse nii naljakalt, kui see tegelikult oli :P Üldiselt saame korda-paar nädalas ikka tõsiselt pisarateni naerda, sest mõned inimesed on väga naljakad.

Arvan, et ma saan vist kõige paremini Monica’ga läbi. Mõtleme vahel täiesti totaalselt samadest asjadest ja huumorisoon on ka suht sarnane. Aga ta on tõsiselt rohkem kultuur, kui nii mõnigi siin. Eesti keeles räägin üliharva, st Semjoni ja Sigridiga. Sigrid üritab vahest muga eesti keeles suhelda, aga üritan vestluse kiirelt tagasi inglise keele peale üle viia :P (Paar päeva tagasi tuli üks direktoritest MR’i ja küsis mu käest, kuidas mu inglise keele õppimisega on, kas on ikka kõvasti paranenud? :D:D:D Kokutasin midagi vastuseks, niivõrd üllatav oli selline küsimus :D Teised adminnid ütlesid, et ma olen häbelik :D ) Iga kord kui kodustega eesti keeles räägin, on tunne, et keel on sõlmes ja midagi öelda ei oska õigesti :P

Aga nüüd on küll juba magamaminekuaeg käes… Homme, st täna tahaks õigel ajal siit minema saada…

Kallistused ja suudlused ja otseloomulikult kõigile kirssidega!!!

Bye-bye,