Riina kogemised

Päeva parim nali oli see, et kuna O täiega blokkis kahe K Tallinna sõidutamise suhtes, olid nad peaaegu valmis rongiga minema. Minul kui ammusel Edelaraudtee fännil hakkas aga neist lihtsalt kahju ja nii me siis viiekesi lõbusasti autoga tlna vurasimegi.

PS. täna arvasin esimest korda tõsimeeli, et AK oma käitumist natuke tagasi tõmbab, sest mul on nii paha olla juba sellest. Vähemasti tundub, et armastusest ja igatsusest nõretavaid sõnumeid tundub pisut vähem olevat. Aga võib-olla on asi lihtsalt Viljandis.

Päeval sai jälle mingite lollustega tegeletud nagu alati, aga õhtul läks asi alles huvitavaks. Mingil minule mitte teada oleval põhjusel ei olnud E see õhtu kodus ja kuna ma üldse ei salli seda, kui O mind täitsa üksinda sinna suurde majja jätab, üritas ta ka mulle siis tegevust leida. Oh õnne, kui siis selgus, et K kutsus teda pubitama. Kuna ta aga ise plaanis hoopis T juurde väikesele saunaõhtule minna, sokutas ta hoopis minu K ja K-ga pubisse.

Istusime siis Tegelastes, jõime väiksed kokteilid ja tglt oli üsnagi lahe. Hiljem liitusid veel mõningad K-de sõbrad meiega ja siis oli nalja veel rohkem. Õnneks jõudis siiski kätte ka aeg, et O omad sõidud lõpetas ja mind ka koju ära viis. Väsimus tahtis lihtsalt jalad alt võtta.

Pfft, peaaegu oleks Egiptusesse saanud :D Aga shokiteraapia möllab täiega, st ei saanud ikka. E-le helistati reisibüroost ja pakuti miskit erisoodsa hinnaga minekut, aga kahjuks on meil O-ga järgmiseks nädalaks üritused planeeritud ja pealegi ei jõuaks siis I juubeliks tagasi, niiet jääb ära :( Väike puhkus ja soe suvi oleks igatepidi väga hästi ära kulunud.

Täna sai siis ka selline etendus ära nähtud nagu Terrorism. Üldiselt olles juba mõningaid kommentaare selle kohta kuulnud, ei osanud esialgu midagi arvata. Kuigi pärast etendust selgus siiski, et tükk oli vaatamist väärt. Eks ta rääkis ikka sellest kõigest, mis meie ümber toimub, kohati oli isegi halenaljakas vaadata, kuidas näitlejad lava peal kriiskama pidid, kuna hääl lihtsalt ei kandnud välja. Aga siiski ei kahetse, et seda vaatamas käisin… tundsin sealt natuke ennast ja teisi ära, kuid sügavamate mõtete otsingule üritan siiski mõne teise etenduse ajal minna.

Lõpuks sai siis seal stipendiumite jagamise üritusel ära käidud. Natuke hirmutav oli ja vahepeal sai nati nalja ka, lõppkokkuvõttes siis suhteliselt kordaläinud üritus. Pärast seda pidin O-ga Aieseci loengusarja järjekordset üritust kuulama minema, aga kuna hiljem pidid LL ja A külla tulema, läksin hoopis kodu koristama. Ülimalt kahju on sellest, et jäin selle Aieseci sarja parimast loengust ilma. Ilmar Raag oli väga huvitavatel teemadel rääkinud, O-l oli pärast igatahes muljeid meeletult.

O läks õhtul P-u peole, seega oli minul võimalus ka mõned sõbrad õhtusöögiks külla kutsuda. Väike salat, väiksed viinerid, väike vein ja väheke telekat – mida rohkem võikski ühel õhtult tahta :D Igatahes oli väga lõbus ja mitte ainult mina ei arva nii :D LL pajatas oma viimase reisi muljetest, A oma Leeduskäigust, mina niisama Inglismaast vahele vähe ja juttu jätkuski kauemaks.

Minu õnneks selgus hiljem veel see ka, et tglt seal P-u juures ei olnud neil ka muud paremat teha, kui ainult telekat vaadata. Hah, mul oli ikkagi ägedam :P

Tänaseks on mul H-ga kohtumine kokku lepitud Viru Keskuses. Väike kohvi ja palju juttu. Ta on alati väga tore olnud ja eks edaspidi jääb ta ikka loodetavasti sama toredaks. Kaks tundi läksid nii ruttu mööda, et ei saanud arugi, väga tore oli igatahes. Rääkisime elust, Ameerikast, elu võimalikkusest Ameerikas ja üldse kõigest põnevast, mis juhtunud on me elus :D Ta on üks vana hea sõber, kellega on mul olnud siiani elus vaid paar korda võimalik põgusalt kohtuda. Ja erinevalt minust, kes ma pidevalt oma pilte internetti üles riputasin ja ennast näitasin teistele, olin mina temast suhteliselt vähe pilte näinud. Aga kui kohtusime oli tunne, nagu oleks nii vanad sõbrad ja nii mitmeid kordi kohtunud et arugi ei saa :P Väga üli fun oli.

Pärast koju tagasi jõudmist ei olnud enam aega pikalt mõelda… Paberid näppu ja M juurde teksti näitama. Sain nimed ja tekstid juurde ja tädi oli nõme nagu ikka. Lubasin järgmiseks hommikuks talle teksti valmis teha ja ära saata ja sellega sai see kohtumine läbi.

Hommikul vist juba varakult ülesse, et H-ga kokku leppida millal ja kunas kohtume. Saime siis bestiruumides kokku pärastlõunal ja kohtusin oma kolmapäevase ürituse partnerikandidaadi A-ga. No ei jätnud erilist muljet. Oli algusest peale selline väga ebakindel tüüp. No ja pärast M-ga kohtumist oli ta veel ebakindlam, ühesõnaga järgmised mõned kümned minutid möödusid uut noormeest otsides. Ta ka leiti – K oli päris tore, vähemasti esmamuljed msn-i teel olid sellised. Õhtu otsa üritasin välja mõelda, kuidas teksti võiks piisavalt räägitavaks muuta, et me kolmapäeval väga improviseerima ei peaks.

Päev möödus jällegi suhteliselt rahulikult, jällegi üks suur R tohterdamine, seekord juba siis H-i ja E poolt korraga ja vaheldumisi. Õhtul läksime suhteliselt hilja Tallinna, kella poole 12ks öösi jõudsime. O oli väga sõnaaher ja ei rääkinud minuga üldse. Seetõttu tegin oma pulsiga edusamme, olin niivõrd maha rahunenud selleks ajaks kui pulssi mõõtsin, et tulemus oli alla 70-e :P Väga positiivne igatahes.

See päev kujunes suhteliselt R tohterdamise tähe all. Ma põdesin natuke oma toas, vaatasin filme ja suhtlesin inimestega interneti teel. Enamuse päevast olin konkreetselt voodis… Õhtupoole tuli H ka ja siis oli juba kõigil olemine suht norm.

O-st sai nii kõrini, et ikka kohe sai. Ta oli viimase nädala jooksul lihtsalt nii vastik olnud mu vastu, et ma enam ei suutnud siin Tallinnas olla. Nii siis tuligi ühel hetkel kui teda kodus ei olnud äkkmõte Viljandisse minna. Bussi peale jõudsin päris napikalt, st selle bussi peale, mis just hakkas väljuma mõne minuti pärast, kui bussijaama jõudsin. Peale kõige muu avastasin sularaha välja võttes, et mul on märgatavamalt vähem raha arvel, kui arvasin. Mõtlesin veel saatuse iroonia peale, kui mul ei olekski piisavalt raha olnud. Aga ju siis oli ette nähtud, et ma sinna Viljandisse jõudma pean, nagu hiljem selgus. Ühesõnaga sõit kulges viperusteta ja mul õnnestus isegi sellise bussi peale saada, mis isegi Võhmast läbi ei sõitnud. Ja tegelikult rääkis üks Tartu sõber enne just, et iseenesest peaks ta järgmised kaks päeva Tallinnas olema ja olime juba filmi kokku leppimas, mida vaatama minna, kui jalga lasin. No juhtub, juhtus temalgi, ta ei jõudnudki Tallinnasse see päev.

Viljandis oli suhteliselt rahulik. E oli tööl veel, kui jõudsin… Telefon oli mul hääletu peal, et mitte ennast häirida lasta ja umbes poolel teel läks tuju ka paremaks vähe. Palju andis juurde ka see, et O helistas mulle, kui juba bussis istusin ja tundis huvi, kuhu ma siis oma kompuutriga ära olin kadunud niimoodi.

No aga nagu sellest poleks veel küll… ilusti õigel ajal või natuke hiljem magama ja mingi hetk kuulsin läbi une R häält. Ta oli ühelt peolt koju tulnud, sest oli seal vastu nägu saanud korraliku löögi. Igatahes oli ta endast päris väljas ja tegelikult oli päris jube, et ta 50 km oli nii purjus peaga koju sõitnud :S

Riina uus elu. Esimene peatükk. Pea valutab rzk. Käisin südamekoormuse testi tegemas. Sain sealt suurel hulgal informatsiooni ja nüüd tean, kuhu suunas edasi liikuda, et endal ka parem oleks.