Riina kogemised

Hommikul, st suhteliselt päevapoole juba, Pärnu poole ajama, sest nagu alati, tundus seegi kord, et hakkame hiljaks jääma. Esimesed muljed olid pigem positiivsed ja terve päev möödus suure koolitamise tähe all.

Päeva lõpp oli aga kõige algus, st oma sünnipäeva võtsin vastu 600 kraadistel sütel kõndides. Alguses oli hea, siis oli natuke valus ja lõpuks tulitasid jalad terve öö otsa. Samas tekkisid vaid paar pisemat villi, mille asukohad näitasid, et võiks natuke üritada oma tervist kontrollida kuskil :P Kuulasime mitu tundi veel J juttu ja istusin niisama nati internetis, et õnnitlusi vastu võtta. Muidu oli aga ülilahe ja teeks teinekord veel, kui vaja :P

Arctic’u spordiklubi treening sai siis ka täna ära proovitud. Ruumid olid suhtkoht nõmedad, aind miskid raudkapid tabalukkudega.

Jõusaal oli tglt päris lahe, aga treeningsaali jõudmiseks pidi kuskilt täiega tagatrepist alla minema, mis oli suhtkoht masendav. Pärast trenni oli aga selline tunne, et sealt trepist enam üles ei olegi võimalik saada :P Trenn oli iseenesest samasugune BodyPump nagu Fittest’iski, ei midagi eriti vahet. Eks neil vist ongi peamine see, kuidas keegi treener need 52 ilmunud kava enda jaoks kokku panevad. Aga mis peamine, trenn iseenesest oli lahe ja nüüd on veel suurem soov veelgi rohkem trennis käia :D

Üks selline huvitava nimega koolitus on, kuhu ma homme minema peaks. Koolituse nimi on tegelikult pikk ja keeruline: “Saavutama õppimine ehk tee oma mõte teoks”. Enne veel aga tuleb E Hiina-Helsinki-Eesti lennuki pealt kinni püüda ja ta Viljandisse toimetada.

Igatahes tõotab huvitav ja põnev kodutee tulla, kuna Viljandi kandis pidi tee totaalselt jääs olema ja E autol on suvekummid all.

kohtusime AK-ga Järve selveris… mul pidi süda välja kargama… pidin pärast kümmekond minutit lihtsalt ringi kõndima, et rahuneda… appi kui õudne on tegelikult reaalselt inimestega kohtuda, kes on ainult arvutiekraanil figureerinud ja nüüd on nad siis “päriselt” elus… :S

See kohtumine juhtus nii, et käisime O-ga mõlemad vetsus… ja ta pidi ootama mind… kui ma välja tulin, oli O juba ootamas… ja kui mina kohale jõudsin, tulid kuskilt ootamatult AK koos mingi sõbraga… krt… ma ei suuda isegi vihane olla… ainult meeletult pettunud… sest oh mind naiivitari, ma mõtlesin, et nad suudavad oma platoonilisel sõprade tasandil olla… muidugi ei ole nad praeguseks muud teinud kui mõned korrad kohtunud ja jäätist söömas käinud aga ikkagi… :S ma olen hetkel vist küll täielik zombi… kui kohutav… no ma saan aru küll, et tglt vist AK siiski O jaoks nii palju ei tähenda, muidu vastaks ta igale AK sõnumile jne… AK oli ndlavahetusel ungaris ja muudkui sõnumineeris kogu aeg… O ütles, et ta ei viitsi trükkida, muidu kirjutaks küll vastu ka… :S mul seest keerab täiega praegu :S

Hihhii, Fittest’is trennis on siis seks korraks käidud… nüüd mitu tundi pärast tagasijõudmist on jälle täitsa okei olla :P Ja pole see BodyPump midagi nii õudne… kuigi tglt meil H-ga said vist pärast esimest viite minutit trenni algusest möödudes selg korralikult märjaks. Jalad võttis ka läbi, aga kõik sõltub, milliste raskustega teha ja kuidas paras tundub… me tegime kõige nõrgematega ja võttis lihased kõik korralikult ikka läbi küll ;) Pärast trenni kõndisime koju ja hiljem H-i muljeid kuulates tuli naer peale… ta oli samamoodi koju jõudes kaheks tunniks voodisse pikali kukkunud nagu minagi :D Igatahes oli väga vahva ja lähen kindlasti teinekord veel sinnasamasse trenni, kui jälle tunne peale tuleb, et tahaks midagi head ;)

paha-paha olla päev otsa – olen millegipärast tänase päeva kohta kirjutanud. Aga no eks vahel peab paha ka olema, et pärast jälle hea hakkaks.

ehk siis I sai 50 aastat nooreks. Õhtul oli suur ja äge pidu Centrumi restoranis. Kohal olid igasugused huvitavad karvased ja sulelised erinevatest Eestimaa linnadest. Sugulased ja muud tähtsad inimesed. Pidu oli lahe, fotojäädvustused ka päris mõnusad ja üldse. O oli ka täitsa tubli ja pidas ilusti ilma virisemata terve õhtu vastu. I jäi vist ülimegarahule, pidu lõppes ka päris normaalsel ajal ja tglt oli fun.

Täiesti totaalne toasistumise päev. Mitte ühte minutit ei käinud ka õues. Appi kui õudne… ja nüüd on juba uus päev koitmas ja ei saa enam midagi teha. O on väga vaikne ja omaette olnud, üldse ei taha suhelda, aga no eks kõigil ole vahest pahad päevad. See-eest on ta aga usinasti jälle internetis suhelnud. No las ta siis jääb. Hommikul kl 10 pean bussijaamas olema E-l vastas, et ta spordiklubisse südamekoormuse testi tegema viia. Päeval väike kingiotsimine ja siis õhtul muusikali vaatama.

Pask. Ja TOEFL-ile peaks registreeruma kui meelde tuleb, järgmine neljapäev on see asi juba.

Käisin Verekeskuses kodanikukohustust täitmas. Püüdsin küll A ka nõusse saada, et ta verd loovutaks, aga ei õnnestunud seekord. Pärast mõtlesin küll veel linna ka minna või siis vähemasti toidupoodi, aga Citymarketi ees ei suutnud mitte kuidagi trollist välja astuda.

hommikuks ei olnud mitte midagi muud külmakapist võtta, kui tavalisi kanamune. Ja peale kõige muu pidin neid veel praadima ka… vähe tüütu vä… :D

Julgesin korra reitipedede maailmas käia ja pärast seda üritasid igast türgi kutid minu msn-i trügida, et siis mulle kuulutada, kuidas nad mind armastavad ja kas ma ennast neile kämmist ikka näitan :D No sorry vaan, mitte ei viitsi selliste jobudega möllata.

Täiesti masendav lugu on aga see ka, et täiesti mõtetult palju maksab söök poes… arvutasin ja kokku tuli 195.- ja nimekirjas on ntx sellised asjad: 2 piima keedusalaami, juust, leib, hapukoor 0.25l, 4-5 banaani, kanafilee, kaste, hakkliha 490g, 2 müslit. Sellest siis peaks kuni neljapäevani söönuks saama, kuni jälle Viljandisse minek on.

Trenni ei saa ka minna, sest trenn on kallis… ja mul on arvel 2 krooni ja 48 senti. Ma vihkan kuu lõppe :S