Riina kogemised

Kauatehtud kaunikene sai nüüd nii valmis, kui ta üldse kunagi saab :P Kui midagi veel meenub, on see juba ekstra meenutamist väärt järgmistes postitustes ;)

Täieneb järjest, kui aega leian läbi tsekata oma eelmist aastat ajaveebist ;)

Jaanuar: jamad akr-ga, O-ga kinos (!) Bridget Jones vol 2, Harry Potter vol 3 H ja R juures, RENT Hollywoodis, kõvaketta vahetusega kaasnevad jamad, Olde Hansa;

Veebruar: Goldratti “Eesmärk”, O ja sõbrannad ja minu depressioon;

Märts: leidsin, et ka minul on mõned foobiad, moenõustamine kaupsis, tõsisem trennivärk, suhtlemispsühholoogia aine lahedate mehhatroonikutega, Koturnijad Ugalas, Starsky ja Hutch, Siimu sünnipäev, Nagu teile meeldib Vanemuises;

Aprill: kõige esimene jooksutrenn O-ga, kolisin lõplikult Movable Type-i üle oma blogi, aasta esimene grill, väike flirt, Kivirähki “Rehepapp”, Stiilipidu, O akr-ga itaalias, Lilja 4-ever, Dogville, Hide and Seek ja üldiselt palju jooksutrenne selles kuus;

Mai: Pascal Quignard “Kõik maailma hommikud”, O vanaema sünnipäev, Frens ja IRU konverents Estonias;

Juuni: Butterfly Effect, isetehtud sallid, O lõpetas IT Kolledži, IW Cologne 2005;

Juuli: Mockingbird Don’t Sing, teist korda Kölnis;

August: Juuli-augusti jooksul läbiloetud raamatud – Dan Brown – Da Vinci kood, Guy de Maupassant – A Life, Eve Curie – Minu ema Marie Curie, Mary Morris – the waiting room, Herman Hesse – Stepihunt, Guy de Maupassant – Mont-Oriol, Wilkie Collins – The Woman in White, Sidney Sheldon – Nothing Lasts Forever. Girl with a Pearl Earring (2003);

September: Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas, 4653. koht ajaga 1:29:33 Tallinna Sügisjooksul 2005, suhete soojenemine M-ga, koormustest nr 2;

Oktoober: otsisin oma kohta päikese all, sain üle pika aja jälle verd anda ja uue sõbra J-ga pikalt jutustada, ameerika perekond kutsus tagasi ja tekitas erinevaid emotsioone, LL-ga beibetamas, The Magdalene Sisters (2002), Disbelief (2004), peaaegu edukad füsa ja mate KT-d, Frensi spordihommik Arctic spordiklubis, AIESEC, 8-tunnine Å¡oppamine Tartu uues kaubamajas;

November: programmeerimine, VPG kooli juubeli puhul kokkutulek, natuke nutune sünnipäev, The Beach (2000);

Detsember: Aiesec-i ultrapopp jõulupidu, omajagu pingeid kooliga seoses, keskpärane jõulutrall;

Kokkuvõtteks siis niipalju, et oli huvitav aasta, eks näis, mis praegune toob. Kuigi kui ma Anne 2006 aasta horoskoopi lugesinl, tuli sealt pigem ette et see oleks justkui eelmise aasta kohta käinud :P Aga võib-olla tuleb lihtsalt uus umbes samasugune :D Numbritest ei oska ma palju rääkida, kuid rohkem kui mitu raamatut lugesin läbi, rohkem kui mitu filmi vaatasin, nii uusi kui vanu. Kaotasin ühe hea sõbra, sain mõned uued tuttavad ja potentsiaalsed sõbrakandidaadid juurde. Leidsin natuke ennast ja samas tundub, et sama kiirelt jälle kaotasin ära ka. Rohkem ühtekuuluvustunnet, seda küünarnukitunnet, millest ammu-ammu vene keele tunnis rääkisime, tahan. Eks pean selle jaoks võib-olla lihtsalt ise ka rohkem vaeva nägema ;) Lõpp hea, kõik hea?

Aga paremaks annab alati minna! Head ja paremat ning kõike kaunist uuel aastal numbriga 2006!

(K)

täna oli jälle mõnus puhkepäev, mitte midagi ei saanud tehtud. Ärkasin hilja, nagu eilegi, äratuskellast pea tund hiljem, sest ma lihtsalt ei viitsinud varem :P Sain kohe ruttu arvuti lahti tehes teada, et hiljem on mind mõnus massaaž ees ootamas ja tegelikult sinna väga palju aega ei olnudki. No okei, talveriided jäid mul kõik ju Tallinna, aga sellegipoolest pidin end ette valmistama 10 minutiliseks jalutuskäiguks Paalalinnast Centrumisse. Nagu ikka, kihiliselt riidesse :P ehk siis minu puhul selga särk, peale pluus, peale kampsun, ümber puusade/kõhu kerge sall ja ümber kaela poole näo peale ka sall, müts pähe, kindad kätte ja minekut :P No saapad ikka ka, neile panin uued tallad sisse ja polnudki kõige hullem (loe: külmem). Kätel hakkas superkülm mingi hetk, sest ma ühe käega hoidsin ajalehti, mis kotti ei mahtunud ja teist kätt püüdsin taskus soojas hoida, aga see ei õnnestunud eriti. Niisiis, poolel teel, kui peaaegu näppe enam ei tundnudki, hakkasin käimise taktis harjutusi tegema :P Kuigi nahkkinnastega on seda suht keeruline teha, õnnestus mul Centrumisse saabumiseni nad isegi üles sulatada, õues kusjuures. Ainuke asi oli, et jalgadel oli külm, no ega teksaspüks ei hoia ju mingit sooja…

Kogu see eelnev tähendas aga seda, et tegelikult oli mul massaažilaual enamus ajast kananahk peal ja suhtkoht jahe olla. Massaaž ise oli mõnus ja rahustav ja lõõgastav ja kõike veel, lisaks õnnestus mul oma kaelakett peaaegu ära lõhkuda, aga lõpp hea kõik hea. No ja siis, ja siis? Siis pidin minema Tegelastesse A-ga kohtuma, et ta Rootsi koolimuljeid kuulata ja niisama juttu rääkida. Aga mis koostööd teha ei tahtnud, oli ema auto, mis kuidagi käima minna ei tahtnud mingitel eriskummalistel põhjustel :S Hea, et ma enne nägin, et õde autoga linnas ringi rallis, sain temaga kauba peale, et ta mind ära viiks… muidu oleks küll suhtkoht jama olnud ise sinna kõndida, ise veel parasjagu massaažist peast ja mujalt soe :P Hea, et ma, tark tüdruk, kohe alguses ka väikese salati võtsin, muidu oleks jama olnud. Igatahes puhus seal ka mingi jahe õhk ringi, kuna välisukse ja saali vahel teist ust polnud ja ma istusin vist mingi paha koha peal.

Enamus juttu oli nagu ikka, kooliteemadel. Eks see ole ju ikkagi suhtkoht aktuaalne jne. Tal läheb Rootsis hästi, minul siin Eestis nii ja naa – no ja nii see elu ju käibki. Pärast pikemat külmetamist õnnestus mul siiski mingile kokkuleppele jõuda, kuidas ma ilma külmetamata koju saan :D Tuldi järgi siis noh :D Käisime veel paarist-kolmest kohast läbi, kus ma muidugi veel omajagu palju külmetasin :D ja siis lõpuks koju, kus ka tegelikult liiga jahe tundub olevat. Midagi on nüüd vähe paigast ära läinud, et selline värin sees on. Võib-olla kui üks väike lonks midagi kangemat võtta, saaks seestpoolt uuesti soojaks ja poleks enam hullu, praegu tundub, et külm on küll kohe igale poole kontide vahele pugenud :S

Igatahes, sooje südameid ja kaunist talve soovin siitpoolt! Ja suurepärast vana-aasta lõppu ka! (isegi kui me peaks veel vahepeal kohtuma ;)

Selleks korraks on siis pühad läbi. Märksõnadeks pinged, kingitused, palju isetehtud ja -kaunistatud piparkooke ning otseloomulikult palju pesu pesta, sest tegelikult oli see ju vaid järjekordne nädalavahetus, mis sest et päevake pikem. Ja tegelikult on täna totaalselt esmaspäeva tunne, sest üks päev kadus ju praktiliselt vahelt ära. Söögipohmakad on ju need kõige hullemad.

Tegelikult sain täna isegi suht soodsal ajal üles. Kusjuures, sain ka seda teada, mida reedest alates kartsin… et mu soovitud jope tellimus ei jõudnudki kohale, seega siis pean nüüd veel 2 nädalat ootama ja kui ma seda enne Rootsi suusatama minekut kätte ei saa, siis ma teda ei tahagi enam :S

Aeg kadus kuskile ära ja siis läksin Centrumi, et natuke tööjuttu ajada, et Lexeli mõöblitehase veebilehe tegemist arutada. See läks päris ladusalt, õnneks midagi suurt ja uhket tegema ei pea, eks näis palju ise jõuan sellega tegeleda, kuigi parim oleks, kui asi juba paari nädalaga olemas oleks. Aga kooliasju peab ju ka keegi õppima :S

Ülejäänud päeva uimerdasin Centrumis niisama, et siis õhtul kodus see lehe kujundus ette võtta ja midagi tast valmis meisterdada. Homme siis saan kommentaare ja võib-olla ka mõned ideed juurde, kuidas seda paremini teha.

(Eile vaatasin filmi, “Pay it Forward”, a sellest ma kirjutan teinekord, kui veits mugavam see trükkimine on ja ühte raamatut hakkasin ka lugema, a sellest ka järgmine kord :P)

Homme tõotab huvitav tulla ;)

Öö

PS. mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! :P

My Dearest Friend,

This year I wish you all wonderful and magical Christmas time
and the best of everything in the coming year of 2006!

With lots of love,

Riina

so that’s done then! My very first Christmas party a la AIESEC. My very first AIESEC party ever :P Well, it was really nice, I’m glad I made that choice :) There were lots of people, some that I’ve already met, some that I didn’t know anything about before last night and unfortunately some people that I have had the honor to meet so far, were not there. But oh well, I’m sure I will have plenty of time to meet them again soon ;)

Just for the next (Christmas) parties to come, I shall make a note of some of the games we played and how it would be even nicer and funnier next time…
Read more

- Võistlusele registreerus 150 lauljat.
- 9 eelvoorusaatesse valis žürii 45 lauljat (neist noormehi 16).
- Igas saates hindas lauljad 5-liikmeline žürii.
- 18 poolfinalistist pooled valis žürii ja pooled selgusid internetihääletusel.
- Kahest poolfinaalist valis 7-liikmeline žürii finaali 8 lauljat.
- Finaal toimub otsesaatena ETV 4. stuudios.
- Finalistid esitavad kaks laulu ja 7-liikmeline žürii selgitab võistluse võitja.
- Televaatajate lemmik selgub telefonihääletusel.
- Lauljad saadab stuudiokollektiiv Toomas Vanema juhatusel.
- Taustalauljad Dagmar Oja, Jelena Juzvik ja Mikko Maltis.
- Saatejuht Vaiko Eplik.

Finalistid:
- Uku Suviste – 3. koht
- Viktoria Seimar
- Triin Toomesaa
- Silver Sepp
- Laura Põldvere – 1. koht
- Meribel Müürsepp
- Nikita Kozlov
- Hannaliisa Uusmaa – 2. koht

Niisiis, esimene mõte ja paralleel, mis pähe tuli võitja väljaselgudes, oli muidugi see, et nii nagu enne Kanal 2 Misside saate lõppu räägiti sellest, et kogu triangel oli Laura pärast tehtud, ehk siis tegelikult oli võitja algusest peale teada, läksid ka siinkohal täppi eelnevalt korduvalt kommenteeritu, et ka see saade oli vaid üks bluff ja tegelikult oli algusest peale teada, et Laura Põldvere võidab. No see selleks, pean siiski tunnistama, et ka minu treenimata kõrvale tundusid tema esitatud lood lihtsalt fantastilised. Lisaks oli ta ka selleaastase saate kõige noorem võistleja (kui saatejuht järjekordselt mööda ei pannud oma faktide teadmisega) ja igati tubli ja 5+ esitus oli mõlema loo puhul. Kuigi jah, see on tõenäoliselt mu oma traagika, et mulle tegelikult oleks meeldinud veidi rohkem, kui võitnud oleks 3. koha omanik Uku, aga samas, kui esimese loo puhul tekkis tõeline ahhetus, et Wau, selline mõnus lugu, siis teine oli natuke liiga teistsugune. Hannaliisa mõlemad lood olid ka väga toredad ja hästi esitatud, niiet ma praegu enam ei oskagi väga öelda, et kumb siis rohkem meeldis, Laura või Hannaliisa :) Ühesõnaga, võitsid parimad või õigemini, kõik finaali jõudnud võitsid ja üleüldse nagu Maarja ütles, siis laulmist ei tohikski hinnata ;)

Saatejuht mulle juba käesoleva aasta esimeses saates ei meeldinud ja iga korraga kui teda seal eelvooru saadetes nägin, langes mu arvamus Vaiko Eplikust järjest allapoole. No on teatud inimesed, kes tunduvad lihtsalt nii ebameeldivad, et kui teisi ilusaid inimesi saates poleks, ei vaataks ma ka seda saadet üldse. Niiet palun, järgmine kord mõni kenam inimene sinna teiste ilusate inimeste kõrvale :P

Järgmine Kaks takti ette võistlus juba aastal 2007!

Eile sain füüsika tunnis jälle natuke targemaks :P No vabandust, et ma varem pole isegi mõelnud selle peale, no okei, võib-olla kunagi ammu väiksena, aga mina näiteks ei teadnud, mis põhjustab selle, et me taevast päeval sinisena näeme ja õhtul kui päike loojub, siis näeme punakat taevast :P

Ühesõnaga, kokkuvõtvalt on siis teema selles, et kahe valgusega seotud nähtusega saab mõlemad kenasti ja pika jututa ära selgitada. Esimene neist on valguse hajumine, sest paratamatult valgus hajub igas keskkonnas, sogases rohkem, õhus vähem, aga ka õhul on väga väikesed tiheduse erinevused ja seetõttu siis ei pääse valgus hajumast ka seal. Valguse intensiivsusest lähtudes hajuvad nähtava valguse lühemad spektriosad (sinine) e lühemad lainepikkused rohkem kui pikemad (punane), seetõttu näeme ka taevast sinisena. Valguse neeldumisel toimub aga valguse intensiivsuse vähenemine, kus lühemad lainepikkused neelduvad rohkem kui pikemad valguse lainepikkused (punane) ja seetõttu näeme õhtul päikese loojudes punakat taevast. Kuna aga vahe on päris suur neeldumise ja hajumise vahel (ehk siis hajumisel sõltub intensiivsus lainepikkuse 4-st astmest pöördvõrdeliselt ja neeldumisel sõltub vaid esimesest astmest pöördvõrdeliselt), siis ei ole kogu taevas täielikult punane vaid näeme ka sinist, sest kogu sinine ei neeldu ära.

Nii sain igatahes mina neist asjadest aru ja päris huvitav tundus :P Mulle meeldib, kui loengutes räägitakse ka sellest, kuidas teooria tegelikus elus välja näeb :P Jääb vähemalt pikemaks ajaks meelde, ma loodan ;)

Lisan siia ka mõned lingid lisaks, kust infot juurde leida:

http://www.kmg.tartu.ee/~aare/taevas/sinitaevas.htm – Aare Ojamaa

http://www.sciencemadesimple.com/sky_blue.html – Science Made Simple

http://math.ucr.edu/home/baez/physics/General/BlueSky/blue_sky.html

Kui juba spämmiks läks, siis ikka täiega :D

You are .doc You change from year to year, just to make things tough on your competition. Only your creator really has a handle on you.

Which File Extension are You?

Mitte et ma eriti üllatunud oleks :D juba 2 suve tagasi rääkis O, et ma Linux olen :D

You are Red Hat Linux. You’re tops among your peers, but still get no respect from them. It’s all right with you. You have your sights set higher.

Which OS are You?

Mis te arvate, kas neist siltidest, mis siia tekkinud on, millel on suurelt ja oranžilt pealt “PALUN VAIKUST” ka tegelikult midagi ära teevad??? Küsimus on ju pigem selles, et inimeste raamatukogukultuur on alla käinud ja nad ei saa aru, et kui igaüks natuke sumiseb, tuleb sellest kokku üks suur laadaplats?! Katsu siis sellises kohas õppida. Koju ka ei saa minna, seal tuleb uni peale. Ja mingeid valesid Myntoneid ostsin, Sweet Mint, eriti nõmedad, aga ära ka ei viska! Põhimõtteliselt. Huvitav, mis siis juhtub, kui 3 tunni jooksul pakk myntoneid ära süüa? :D sest paki peal ei olnud kirjas, mis juhtuda võib :D no et laksatiivne toime oleks või muud säärast, millega nätsupakkidel hirmutatakse :D

Aga jah, kui õpilased ise kurja nägu ja häält kaasõpilaste sumistamisele ei tee ja seda ei tauni, siis pole ka mingitest siltidest kasu, millest õpitakse päris ruttu mööda vaatama, ma pakun!

Nüüd aga edasi, Kentucky lõvid, sest analüüsi kollokvium on 4 tunni pärast ja seekord tuleb ta ära kirjutada, positiivsele hindele ;)

Edu.ee