Riina kogemised

kui O tõi oma viimases postituses interneti arhiivide kohta ühtteist põnevat, tuli minul täna tegemist sellise kohaga, kust on võimalik valuutakursside ajalugu jälgida. leht ütleb enda kohta nii:

FXHistory: historical currency exchange rates
FXHistory is the easiest tool to access the largest foreign exchange database on the Internet. To obtain the historical exchange rate for any currency pair, select the language, the range of dates and the currencies you would like to obtain exchange rates for. You can obtain the historical exchange rates with the desired rate (cash, interbank, credit card), in ASCII, CSV or HTML format. Click on “Get Table” to obtain the historical currency exchange rates from our exchange servers.

niiet kui kodus kapis võõra riigi raha vedelemas, on näha, palju ta siis lisa selle kopitamisega teeninud on :P

esimene koolinädal on õnnelikult seljataga. käisin peaaegu kõikides kohustuslikes tundides kohal ja mõni oli isegi huvitav ka. päris palju on igasugust iseseisvat tööd seekord, aga juhtub ikka, peaasi et motivatsioon ära ei kaoks. praegu on veel algusetuhin sees. aga aineid on mul seekord ka terve hulk. näituseks sellised nagu

“suhtlemispsühholoogia”, mis esmapilgul ülipositiivse mulje jättis,
“organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid”, mis ka pigem positiivse poole peale käib,
“objektorienteeritud disain”, kus õppejõud on selline naljakas ja räägib nagu oleks komm suus ja ta kardab, et see ära kukub, kui suud rohkem lahti teeb :D,
“objektorienteeritud programmeerimine javas”, mille õppejõud on mingi ülivana mehike ja kes lubas meile, et see on tõesti siis see kõige esimene korralikum programmeerimise aine,
“web-teenused ja internetilahenduste arhitektuur” ehk maakeeli e-kommerts, kus praktikumide läbiviijaks on nahkpükste ja habemega seks mees :S, kes isegi ei viitsi midagi selgitada vaid vahepeal hoopis jalga laseb klassist, kuigi kõigil on ülesanded tehtud, loengu õppejõud on päris normaalne onu vist :D,
“mikro- ja makroökonoomika”, mille esimene loeng oli asjalik, aga harjutustunnis oli meid ainult 3 inimest ja asi kestis 30 minutit, mõtetu laks ühesõnaga… lisaks ütles täna hommikupoolikul A, et selle aine nimetus pidi ropp sõna olema :D,
“inglise keel”, kus on selline vanakooli tädi, kes paneb eesti-ingliset segamini ja tüütu on see, lisaks otsustasin kõik asjad varakult kaelast ära saada, mistõttu pean juba vähem kui nädala pärast ette kandma presentatsiooni teemal “healt-care and fitness” ja vähem kui kahe nädala pärast teise oma kodulugemise teemal, aga no shit happens,

no ja mõned ained siis eelmisest aastast ka, mis tookord erilist muljet ei avaldanud, aga millega tuleb sel semestril nüüd tõsiselt tegelda ja ära teha…

nüüd on aga nädalavahetus ja ma puhkan, mängin, pesen pesu ja kui aega üle jääb eelmistes, siis peaks ju õppima ka ;)

täiesti kohutav on harjutustunnis olla ja mitte midagi osata. ma ei tea isegi, mis programmi ma kasutama pean :S

Täiendus 28.01.05 kl 10:10

tegelikult avastasin eile ühes teises harjutamise tunnis, et ma tookord istusin lihtsalt sellise arvuti taga, kus seda programmi ei olnudki :P niiet mina pole loll, vaid need tobedad IT inimesed, kes ei ole kõige uksepoolsemasse arvutisse kõiki programme suvatsenud peale panna ja siis vaesed üliõpilased peavad nuputama, mis tobeda programmiga nad üldse tööd peavad tegema. oma viga ka muidugi, et ma kohe õppejõu käest ei küsinud, mis värk on, aga kasutasin aega teistmoodi kasulikult ja üritasin teooria materjali piisavalt mõttega läbi lugeda. aga see aine on raske ikkagi… hilisemas loengus ütles õppejõud, et see on esimene tõsine programmeerimine üldse, eelmised olid kõik titemäng. aga selle ainega on seotud veel 2 ainet, niiet motivatsioon on kõva see java asi selgeks ka saada kuidagi ;)

kui juba fotosüüdistuse näitamiseks läks, siis see siin on tehtud R sünnipäeva ajal millalgi päris jaanuarikuu alguses, kui seda ülipõnevat uut ja huvitavat lauamängu “Eesti mälumäng” mängisime terve õhtu. nalja oli küll kõvasti, kui ka õigeid vastuseid alati öelda ei osanud :D

See on väike fotomälestus Olde Hansas käigust :)

täna käisin koolis, üle väga pika aja. kõik imestasid :D ja ei olnudki kõige hullem, aind see oli kole, et ma kl 22 koju sain alles, sest mingi vahva vunts õppejõud otsustas, et ta kasutab kogu talle etteantud ajalist võimalust ja seetõttu kestab loeng tavapärasest kauem ja harjutustund polnud ka just kõige lühem.

aga see oli siis üks neist “uutest” ainetest, mida ma sel semestril pisut juurde õpin. nimetus on tal pikk ja tobe “organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid”. harjutustunnist ehk seminaris kogusin juba oma esimesed aktiivsuse boonuspunktid :P rääkides siis õppejõule ja kaaskannatajatele oma nägemusi juhtidest ja juhtimisest :) ja juttu jätkus kauemaks ;) üldiselt läks rahvas päris hästi kaasa kogu aruteluga ja endalgi oli huvitav kuulata.

enne seda oli aga üks teine naljakas aine, kus õppejõud väga naljakalt rääkis. aga tal pidi kõik hindamine ja värk hästi palju tujudest sõltuma, seetõttu on ta endale väga korralikud küsimustikud välja töödanud, et ta siis objektiivsem suudaks olla. ja otseloomulikult peame jälle järjekordse projekti tegema. seekord siis kolmekihilise, eelmine kord pääses kahe kihiga… nüüd peame häkkima hakkama ja normaalselt progema õppima :S mina vist seda ainet ainult omade jõududega küll ära ei tee, aga õnneks oli täna alles esimene loeng ja harjutustund.

kõige rohkem meeldis mulle aga see, et pärast oma esimest selle semestri loengut õnnestus mul K sabast kinni võtta ja ta lõunale meelitada, st O tegi kogu töö minu eest ära, sest ta ei suutnud mu kompust jälle eemale hoida, aga pole üldse vahet. rääkisime K-ga niisama juttu, kommenteerisime sööklas olevaid inimesi ja rääkisime tüdrukutejuttu :D trennist ja küüntest siis :D

koletuim lugu on aga hoopis see, et kell on metsikult palju ja ma pean homme hommikul kl 8 miki hiire harjutustunnis olema, et tema käest uut võimalust aine ärategemiseks küsida… loodan, et ta jääb nõusse, kui ei, tuleb kasutusele igasugused veenmisoskused võtta, ehk õnnestub siis :P

mõelda vaid, O punnib oma kolledži kõige-kõige viimase eksamiga :S ma ei saa aga ikka veel omade asjadega mitte kuskile maale. täispask ühesõnaga, aga elu läheb edasi ja eks ma ka ikka üritan. eluaegne üliõpilane nagu ma olen :D:D:D

öö (K)

PS. täna hommikul ütles uudistes, et üks onu oli välja arvutanud kõiki olulisi fakte arvesse võttes, et 24. jaanuar on aasta kõige masendavam päev, sest siis jõuab inimestele kohale, et nad ei suuda oma uue aasta lubadusi täita, võlad jõuludest on megasuured ja üldse see mõnus tunne, mis jõuludega tuli, on nüüd täitsa ära kadunud, lisaks kõik muud faktorid nagu kuuseisud ja päikeseplekid jne jne. st hea, et too päev nüüd nagu täitsa möödas on… kõige hullem ei olnudki :D

täiesti kohutav ja samas ülimalt erutav.

mul on nüüd täitsa uus windows arvutis peal, pärast kõige seda tohuvabohu ja erinevate võimaluste järeleproovimist, töötab mu oma arvuti jälle. enam ei pea ma O arvuti taga vesistama ja kaugelt internetti piiluma, kuna ise ei saa. ja kuigi tegelikult ei olegi mul siin hetkel väga palju midagi teha, oma uues windowsis, on siiski lohutav teada, et enamus mu andmetest siiski säilusid ühel või teisel viisil. ja probleem, millest kogu jama alguse sai, õnnestus ka lahendada, mu cd-kirjutaja töötab jälle! :P muidu oleks kogu üritus ikka täiega mõtetu olnud, aga et sellise asja pärast nii palju jama oli…

aga tglt sai vahepeal nati nalja ka… meie altkorruse naabrid on näiteks endale parkimiskoha peale ehitanud välikohviku vm. peenikesed karvased mehed pidasid elukõva pidu eile õhtul, õlut toodi kastidega, poisid loopisid mobiiltelefone sõiduteele, kust täna päeval võõrad inimesed neid üles korjasid ja üks neist karvastest jooksis täitsa ihualasti mööda Raja tänavat ja kell polnud isegi veel väga palju :D kamraadid siis muidugi samal ajal fotodega kogu etteastet jäädvustamas.

nägin seda ka kuidas ühel poisil pead mustaks värviti, mis esimesel korral ei õnnestunudki, nagu hiljem teada sain. täna aga õnnestus mul tunnistajaks olla, mille jaoks seda üldse vaja oli. pilte oli ühesõnaga meeletult. mõned paremad, mõned mitte nii head, aga ikkagi, ülilahe ettevõtmine sellegipoolest.

homme aga algab jälle KOOL, see õudne järjepanu koolimajas kohalkäimine järgmised 16+ nädalat. tobe on ainult see, et nagu ttü’s kombeks on saanud, on võimalik oma tunniplaan ka kõige paremini kokku sobitada üritades teha nii, et koolipäev algab kell 8, kestab poolteist tundi ja järgmine loeng/harjutus on alles 12, või 14 algusega :S kooliga on siis jälle nii nagu ta parasjagu on… kuigi seekord üritan asjale teistmoodi läheneda, võtsin mõned ained lisaks, mis tõotavad pigem IT ala huvitavamaid pooli rakendada. sellest kõigest aga hiljem kunagi, kui ma neist ainetest täpsemalt midagi rääkida oskan.

ja O kuulas täna koledat muusikat, kõik ropendasid laulus ja mulle üldse ei meeldinud. :S

öö (K)

… mägilaste etteütlemise järgi tehtud

tänane päev möödus jälle koletult kiiresti. üritasin küll varakult ärgata, aga enne ei jõudnud ikka kuskile kodust välja kui 13 paiku… avatud ülikoolis sain suht ruttu asjad aetud, pean ikka iga juurdevõetud aine eest korralikult juurde maksma. lisaks mingeid registreerimistasusid ka veel. veetsin veidi aega BESTi territooriumil flopisid kirjutamas, aga kahjuks ei suutnud nemadki mu enda kompuutrit ellu äratada. nüüd on viimase võimalusena jäänud vaid clean install ja kes teab, kas seegi üldse töötama hakkab.

lennujaamas ootasime E ja M mingi tund aega, sest nende lend hilines korralikult. pärast mõningasi sekeldusi ja autode teisaldamist õnnestus lõpuks ka Olde Hansasse kohale jõuda. hmm… emotsioonid on lahedad, ise muidugi ei jõuaks sellisesse kohta minna, aga E-l oli sünnipäev ja see kutsus esile erilist tähistamist. jook oli hea, söök maitses hea, eriti see mägilaste etteütlemise järgi tehtud himaalaja lambatoit :P aga teiste omad ka :P isegi magusroad olid head, kuid enim emotsioone tekitas üks apelsinikonjakis olnud käkk koos kuivatatud puuviljadega :D

igatahes läheneb kell südaööle ja ikka veel on sellest suurest söömisest kole olla… nüüd ei ole vist terve nädal enam süüa vaja jälle :D esmaspäevast trenni ootan juba mõnuga. kuigi eilsest on kõik-kõik kohad valusad täiega :P aga mõnus on tegelt.

tundub, et tegelikult jäid kõik selle sööminguajaga rahule ja seltskond polnud ka kõige hullem :D st täitsa okei oli ja isegi O ei leidnud ühtegi põhjust vingumiseks. emotsioonid seega tänasest päevast vähemasti positiivsed üle pika aja.

täiesti masendav, arvuti ei ole veel tööle saanud…. pea valutab, võõrutusravi tagajärjed on lihtsalt kohutavad. närvid on totaalselt läbi ja olla ei suuda mitte kuidagi. isegi telerit ei jõua enam jälgida, ainult magada tahaks. lisaks kõigele on mõlemad nii R kui O täiesti loobunud igasugusest minu abistamisest niiet sitt lugu selle kõigega. vahepeal on pähe tulnud ideid alates kõvakettale miski karbi ümberostmisest, et O arvutile oma arvuti kõvaketas järgi panna, kuni suisa uue läpaka ostmiseni. appppiiiiii

ühesõnaga, arvuti ei tööta ikka veel. nüüd proovin igasuguseid alternatiivseid mooduseid veel, et asja saaks. aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida… hoopis sellest, kuidas tänane päev on nii ruttu otsa saanud, et ei saa arugi.

tänase päeva kohustus nr 1 oli ära käia jõelähtme vallavalitsuse maa-ametis mingitel katastritoimikutel järel. kõik oli ilus kuni selleni, kui mulle peterburi maanteel millalgi 70 kiirusepiirangu juures liinibuss konkreetselt ette keeras. olin linnast väljas, järelikult ei pidanud bussile teed andma. igatahes sai ikka korralikult blokki pandud, muidu oleks asi just minu jaoks väga kehvasti lõppenud. lisaks sellele saadeti mind alguses valesse kohta, kus ma 15 minutit tühja passisin.

sealt kiirustasin bussijaama cd-lugejale järgi, aga tuli välja, et see ka ei olnud abiks :( kodus üritasin vahepeal midagi oma arvutiga peale hakata, aga ei läind läbi…. pask ühesõnaga

nüüd aga olen BEST’is ja ootan kuni R oma tech grupiga valmis saab ja mind pisut aidat hiljem :) aga naljakas on kuulata, kuidas kõik nii tarka juttu ajavad seal laua taga :D