Riina kogemised

Tipa-tapa astus laps,
astus aastaid vanemaks,
sai ka palju pikemaks,
tubli törtsu targemaks,
jupikese julgemaks
ja ikka, ikka kaunimaks.

Autor: teadmata.

Laupäev kulmineerus tegelikult teatriskäiguga. Nimelt sa siis ära nähtud Shakespear’i “Nagu teile meeldib”. Noh, jah, iseenesest oli see ju tore, et lõpus seda veel rõhutati, et “meeldigu see tükk teile siis täpselt nii palju nagu ta teile meeldib”, aga väga suurt elamust sealt ei leidnudki. See oli tore, et näitlejad läksid nii lähedalt mööda, et oleks suisa näpuga katsuda saanud ja idee poolest tundus põnev ka see, et pool lava oli ära kasutatud teatrikülastajate jaoks. Põhimõtteliselt mängiti siis nelinurksel laval, mis oli justkui kahe publiku vahel, no midaiganes sellega siis taotleda kavatseti. Ja hertsog oli alguses natuke Kaur Kenderi moodi :D

Tegelikult kavalehest vahepeal igavusest lugedes sain ka näiteks sellist asja teada, et tookord, kui see tükk kirjutati, naised ju ei näidelnud – seetõttu siis juhtuski nii, et nüüd kui naised teatrisse lubatud on, peab vaeseke enamuse etendusest meheriideid kandma ja meest mängima. Ma vist oleksin eelistanud isegi etendust, kus ainult mehed näitlevad ;) Ehk oleks pisut ajastutruum olnud asi.

Teine põnev asi, millele pilk jäi, oli see, et mingil hetkel kirjutati kogu etendus ümber, täiesti. Ning ümberkirjutatult jäeti kõik naljakad tegelased välja. Huh, jumal tänatud, et meil need mõned koomilised tüübid olemas olid, muidu oleks vist kohe väga jamaks asi kiskunud.

Aga jah, teatririideid demonstreerisin eelnevalt juba, sellega siis minu raport seekord otsakorral ;)

ööd

PS. ja meeldigu teile see minu ajaveebi vusserdis ka just täpselt nii, nagu ta teile meeldib ;)

Üle poole kooli semestrist on läbi juba – mõned nädalad veel ja ongi suvi käes, isegi väljas on ilm juba selline, et soe võiks juba olla. Täitsa masendav on see ka, kui igasuguste tegematajätmiste tõttu peab terve päeva kulutama selleks, et üheks seminariks kolm suurt tööd ette valmistada. No õnneks lõppes kõik õnnelikult ja jõudsin isegi niimoodi kooli, et hiljaks ei jäänud :P Olin veidi vaid selles pettunud, et olin põhjalikult oma uudiste kokkuvõtte ette valmistanud ja mul lasti neist ette lugeda vaid 4 lühikest. Lohutuseks mulle endale aga niipalju, et kogu rahvas oli täiesti uimane, mistõttu ei viitsinud keegi lisaks minu uudistele ka Eesti uudiseid mitte kommenteerida.

Suhtlemispsühholoogia jaoks õnnestus ka siiski kohustuslik kirjandus mingil määral läbi töödata. Seekord jällegi vedas, kuna meil ei jätkunud selle arutamiseks väga palju aega, seetõttu ei olnud ka hullu minu puudulikest teadmistest. Tegime videotreeningut jälle, mul õnnestus seekord 14-aastast teismelist mängida, kes oli kell 5 öösel peolt tulnud, kuigi pidi kl 1 tulema. No ja siis üks tunnikaaslastest pidi minu isa mängima, kes siis öösi minuga pragama hakkas. Õppejõud oli sillas, et me nii täpselt ära tabasime, kuidas see väga paljudes peredes käib – aga ju siis polnudki see öösiti kojujõudmine nii kauges minevikus :P

Kuna klubi Hollywood ventilatsiooniga pole eriti kokku hoitud, olin terve nädala mingis totakas kurgutõbis, mistõttu jäi igasugune trenn ära. Isegi täna, uuel esmaspäeval, on veel selline tunne, et ei jõua mitte kui midagi teha. Tunnen, kuidas asjad hakkavad jälle käest ära minema, aga nii ei tohi, sest liiga palju on tööd teha, et see semester edukalt mööda saaks. Aga eelmisest nädalast siis veel niipalju, et neljapäeval läksime edukalt Viljandisse millalgi õhtusel ajal, tee oli väga paha ja jõudsime mingil hilisel ajal. Reedel puhkasime niisama ja tegelikult lõppes kogu pühadejama sellega, et mune ei jõudnudki enne värvida, kui pühapäeva pärastlõunal alles ja seda ka siis koos H’ga ja kasutades vanu traditsioone ehk siis mune sai seekord värvitud sibulakoorte, lõngajuppide, riisiterade ja muu sellise pahnaga. Päris armsad tulid välja, aga seda lõbu polnudki eriti kauaks. Pointless värk ühesõnaga.

“Maiviitsi rääkida” on ka päris hea vastus muidu teinekord.

huvitav, kas mul on nina viltu peas või mul on nina viltu peas? :D

teatrihull lokkide JA viltuse ninaga? :D

nüüd on kogu aeg nii palju tegemist, et lihtsalt enam ei jõua tihemini siia kirjutada. Eelmine nädal läks jälle selliselt mööda, et ainus asi, mis näiteks O-le meelde jäi, oli see, et kohtusin iga päev erinevate inimestega kaubanduskeskustes :D Tegelikult oli aga küsimus selles, et kuna laupäeval oli S sünnipäev, oli ju selleks ometi mingit sorti uut outfit‘i. K-ga otsimas käies leidsime mingeid sobivaid asju Zarast, aga kumbki meist polnud nii julge, et midagi ära osta. Mis tähendas põhimõtteliselt seda, et tema läks oma “katsiga” poodi ja ostis omale diskoriided ära, mina käisin oma “katsiga” reedel ja ostsin ühe vahva top’i.

Sünnipäev ise oli muidu suhtkoht lahe, aga siiski üks kehvemini organiseeritumaid, kus ma viimasel ajal käinud olen. Palju toredaid inimesi ühesõnaga.

Reedel sai veel üks vahva film R ja H’i juures ära vaadatud – “Starsky & Hutch”. Nalja sai palju ja nägin ka lõpuks siis selle eriti kuulsa draakonikoha ära :P

Ja nagu ikka sotsialiseerumisega kaasneb – koolitööd on kõik viimseni tegemata :S

öö

täna tekitasid kõigest kaks asja minus väga rõõmsat meelt. teised tekitasid pisut vähem headmeelt :P esimene oli selline sõna nagu “tolmupüüdur”, mida kasutati siis artiklis, milles räägiti asfaltbetoontehaste jääkproduktidest vm :P

ja teine naljanumber tuli õhtusest kanal2′e Happy Hour’ist, kus Savisaar tõsise näoga ütles, et aeg on “debiilikute mänguringist” välja tulla :P

nii palju siis sellest.

keeruline lugu. nagu sellel linnul, kes istus katusel ja kord oli nokk kinni ja saba lahti, kui aga nokk lahti, siis jälle saba kinni. ja tegelikult juhtub kõik alati ühekorraga.

kooliga on nii nagu ta on jälle. ma juba vihkan seda väljendit, sest see tähendab üldjuhul et rohkem nagu ei ole :S aga seekord ma vähemalt püüan hakkama saada oma ainetega. aga lihtsalt niipalju on viimasel ajal toimuma hakanud, et vahepeal ununeb täitsa ära, et selline koht olemas on, kus peaks käima.

sotsialiseerumise nädal oli see eelmine nädal. täiega. sajaviiekümnega. ja tegelikult juba sellest nädalast eelmine ka, vähemasti selline mälestus on. aga lahe on see tegelikult. teisipäeval kohtusin endise klassiõega, kohvitasime päris mitu tundi ja üritasime üksteisele selle vähese ajaga kõik ära rääkida, mis viimased 4 aastat toimunud on. ja üks mees, kes meie kõrvallauas istus, tundus huviga kuulavat ja omaette muigavat kogu meie vestluse peale… vähemasti oli tal selline naljakas nägu et “ah, naised” peas, kui me ära hakkasime minema :D

kolmapäev möödus pisut rahulikumas tempos, va see, et mind lõunale kooli kutsuti :D teine jättis sellepärast isegi oma loengusse minemata, et ennast ilusaks teha :D kõva mõte noh :D aga popp ikkagi. no ja siis neljapäeval läks asi totaalselt käest ära, sest siis saime juba varavalges K ja C’ga kokku, sõime lõunat, suhtlesime niisama ja ühel hetkel tuli idee linna shoppama minna. mõeldud-tehtud ja olimegi juba viru keskuses poode kammimas. vahepeal sai K oma korterikaaslasega kokku ja nad läksid oma teed. meil aga jätkus lõbu laialt suure tuuseldamisega ja C leidis isegi mingid ülisoodsad mustad püksid terranovast :P

reedel aga käisin juba hommikul vara viru keskusest omale saapaid ostmas. müüjatädi oli seekord selline tore, kes isegi sellisel hommikutunnil oli valmis saapad mulle pähe määrima. no mõeldud-tehtud ja minu omaks nad saidki. aga kuidagi kiiresti käis see kõik ja pealegi unustasin pooled asjad tegemata, mida vaja oli. pärast paari tundi järve selveris oli suhtkoht okei aeg juba trenniminekuks. aga otseloomulikult tuli mul just nõmme keskuse juures kõik jälle meelde, mis ära pidin tegema. no autol ots ringi ja panka :D aga kahjuks ajas tädi midagi täiega segi ja tegi mulle hoopiski vale lepingu hoiuse jaoks :S

nojah, trenn oli poolenisti uus ja pool vana, ei oska veel üldmuljet öelda. aga pärast trenni ja heleni kristiinesse viimist läksin siis uuesti panka, et mis värk on mu lepinguga. seal oli tubli tädi, kes tegi mu lepingu ümber ja sai pealegi veel miski parema protsendi ka. kohtusin A-ga veel mingi aeg, aga avastasime, et meil ei ole kummalgi mingeid ideid oma projekti lõpetuseks, seega oli see suhtkoht mõtetu kohtumine. pealegi suutsin ma piisavalt taktitundetu olla ühe teema koha pealt, niiet pisut paha tunne jäi.

õhtul aga sõitsime koos K ja O’ga viljandi. rabelesin pesusid pesta, et kõik ikka pühapäevaks valmis saaks ja magama öösi hilja alles.
Read more

ÕÄÖÜ õäöü

ÕÄÖÜ õäöü

täna saime kätte suhtlemispsühholoogia aine raames täidetud isiksuse testide tagasiside. Esimene, mille ära täitsime, oli CMPS, mille kohta kahjuks eestikeelset infot väga ei leidnud. teine test oli Myers-Briggsi isiksuse tüüpide indikaatori test.

Esimesest testist tuli välja selline idee, et kuna minu inimeste abistamisvajadus on suur (8/10) ja samas on ka agressiivsus, ehk puhas jõud, suhteliselt suur (7/10), ja lisaks teisest testist tulenevalt löövad välja ka introvertsed omadused, siis tekib vahel minus puhas tigedus (niimoodi vähemasti suutis seda mulle õppejõud selgitada).

Mõningad tulemused olid aga mu enda jaoks päris üllatavad, näiteks arvasin ise, et olen pigem selline, kes alati sõpru enda ümber soovib ja kui avatud uutele suhetele olen, siis testi järgi tuli välja, et see on tegelikult kõvasti madalam. No samas on tegemist tüki paberi ja mõnede küsimustega ja pealegi ei räägitud meile enne testi täitmist eriti lahti, mida ühe või teise vajaduse all mõeldi.

No tegelikult olid ainukesed vajadused, mille ma skaalale ise suht samamoodi panin, kui testi tulemustest välja tuli, olidki need kaks – agressiivsus ja abistamisvajadus (mis nagu selgus, mind tigedaks ajavad :D)

Valmidus vastutada on näiteks täiesti olemas, ehk siis minus on eelsoodumust kunagi juhiks saada :P Meeskonnatööks sobin ka, sest väga tugevat konkureerimisvajadust ei ole, hoian sotsiaalsetest normidest kinni, on olemas rutiini talumise võime, mis on eelkõige kooliskäimise seisukohast hea, enesenäitamisvajaduse tulemus ka päris hea, sõltumisvajaduse suur number võimendab pisut süütunde poolt, ehk siis seda rutiini ja grupi normidega kaasa minemist. Samas on sellest tulenevalt ka see, et kui minu normid ei taha hästi grupi normidega kokku minna, siis pigem käitun oma normide järgi. Abistamisvajadus oli üldse meie rühmal õppejõulegi üllatuseks väga hea. Tüüpilise eestlase keskmine tulemus on 2-3 10st, aga 3/4 klassist tõstsid käe, et neil oli see tulemus üle 4.

Saavutusvajadus: ise arvasin 8, testist tuli 6

Ühinemisvajadus: ise arvasin 9, testist tuli 6

Agressiivsus: ise arvasin 7, testist tuli 7

Enesekaitsmisvajadus: ise arvasin 8, testist tuli 5

Süütunne: ise arvasin 4, testist tuli 4

Domineerimisvajadus: ise arvasin 9, testist tuli 7

Enesenäitamisvajadus: ise arvasin 8, testist tuli 7

Sõltumatusvajadus: ise arvasin 7, testist tuli 8

Abistamisvajadus: ise arvasin 8, testist tuli 8

Korraarmastus: ise arvasin 6, testist tuli 4

Toetumisvajadus: ise arvasin 8, testist tuli 5

Teise testi tulemusena on minu isiksusetüüp INTJ. Negatiivseid tulemusi sellest testist kätte ei saa, st polegi ette nähtud, kuna tegemist on pigem sellise testiga, mis näitaks ära meeskonnatööks sobivaid positiivseid omadusi. Lühikirjeldus minu tüübi kohta on selline:

Tavaliselt omab hulga originaalseid ideid ja mõtteid. Talle on olulised tema ideed ja eesmärgid. Omab oskust organiseerida oma tööd ja seda ka lõpule viia, kas iseseisvalt või ka teiste abiga, valdkondades, mis talle huvi pakuvad. Skeptiline, kriitiline, iseseisev, kindlameelne, ka tõrges ja kangekaelne. Peab õppima määratlema prioriteete.

päikest ja tuult, eriti seda uut!