Riina kogemised

eilne päeva tähtsündmus oli shokolaadimuuseumi külastus. Suhteliselt lahe oli, ma enne näiteks ei teadnudki, milline kakaopuu ja -taim ja vili välja näevad, päris lahe oli. Kohapeal sai seda ka näha, kuidas neist kuivatatud kakaoseemnetest l6puks shokolaad valmis saab. seda ma kahjuks kuskilt ei leidnud, et kui palju nad ise seal kohapeal shokolaadi valmis toodavad. kahjuks ei leidnud hiljem müügist neid shokolaade ka, mille valmimist ise näha saab koha peal. seest 66nsate shokolaadide tegemist näidati ka, asi nägi välja nii, et pannakse vormidesse shokolaadimögin sisse ja siis keerutab mingi aparaat seda vormi igatepidi ringi, et siis k6ik kenasti äärtesse kinni jääks. hiljem lastakse asjal maha jahtuda ja lüüakse vormist välja. mitmevärviliste kujunditega on aga asi veelgi keerulisem :D

P6nev igatahes. Selle k6rval asus spordi ja olümpiamuuseum, aga kuna kell oli juba päris palju ja kinnipanekuaeg lähedal, jäi seekord sinna minemata. K6ndisime vähe veel linnapeal ja 6htul tsillisime pargis niisama kuni väljas vihma sadama hakkas ja k6ik oma kodudesse ära läksid.

Tänaseks on aga üks sünnipäev plaanis, kus lubati ka decent waterpipe‘i olemasolu :D Asi toimub ühes unikaalses Pärsia restoranis ;) Eks näis, mis sellest asjast siis välja tuleb :D

Kribamisteni! (K)

Eile oli selline tore päev, et käisime m6nede inimestega niisama linna peal ringi vähe ja otseloomulikult ei puudunud ka kerge annus shoppingut, kuna k6ik olid tüdrukud :D Vahepeal sain oma hostiga kokku, kes oli päev otsa raamatukogus 6ppides veetnud ja kellel nüüd oli veidikest l66gastust vaja. Tal tulid miskid s6brad külla, kellega ma varem polnud kohtunud ja naljakas oli, sest nad ei olnud enne puhtaverelist eestlast kohanud :D st seda pool-läti pool-eesti tüdrukut nad isegi teadsid, kellega me eelmine kord juba kohtusime ja kelle nime ma ikka veel ei suuda meenutada. Aga jah, 6htu venis pikale ja kell oli ootamatult 1 saanud kui magama saime. Siis oli ka päris korralik torm väljas, äikest ja müristamist ja vihma ja k6ike sai.

Tänaseks suuri plaane hetkel veel välja polegi käidud, p6hiline programm algab tegelikult pühapäeva 6htul alles. Aga Mensas käisime l6unat söömas ja 6htul on “pidulik” 6htusöök hosti ja ta s6pradega :D Homseks olen sünnipäevale kutsutud ja eks näis, mis toimub.

Eks siis homme v6i kunagi jälle sellest, mis siinpool toimumas ;)

Ciao (K)

niisiis, nüüd olengi tagasi kölnis. eile öösel väga hilja j6udsin. bussijaamast korjas mind üles marc, kelle juures ma ööd olin. kuna ta ise läheb täna linnast ära ja pühapäeval üldse kaugele ära, siis temaga ma arvatavasti rohkem ei kohtu.

lennukist välja tulles oli natuke selline soojamaa tunne, sest temperatuuri oli palju ja väga niiske oli, kauguses möllas äike pilvede vahel. maandumine oli parem kui viimane kord, aga siiski mitte nii hea, et midagi erilist oleks olnud. m6ned naljakad inimesed plaksutasid ka, kuigi ma ei näinud küll p6hjust.

ja kui kölni j6udsin, öeldi et see torm oligi tegelikult kölnis olnud, mida ma nägin :D siin oli samamoodi niiske ja soe nagu soojal maal :D ahjaa, 2x nägin päikseloojangut ka :D ühe korra Riias ja teise korra üleval 6hus, päris superkhuul oli :P
V6i nagu O just ütles: lennata on äge.

Aeg on edasi liikuda, kuigi väljas on nii kuum, et eriti ei taha küll. Aga Janine ja Agatha ootavad vist juba kuskil kesklinna pargis, nüüd tuleb nad vaid üles leida, sest mul trammipiletit veel ei ole :D

uute kribimisteni!

jalle riia lennujaamas, jalle sama arvuti taga. seekord rohkem hirmul kui kunagi varem, sest ma ju pole ryanairiga kunagi lennanud ja neil on mingid vaga vaga eriskummalised systeemid. bussisoit riiga oli taitsa talutav. istusin yhe jarjekordse kadri korval parast seda kui olin veidi yhe kopenhaageni vanaga juttu puhunud. kadriga raakisime igast asjadest, pohiliselt mitte millestki erilisest, aga lahe oli sellegipoolest. inesega kohtusin ka just ja kaisime pastat soomas mingis kohas. polnud just koige parem kogemus aga mis teha.

nyyd aga jooksuga varava juurde, et siis mingi hea koht endale lennukis krabada.

tanan tahelepanu eest. edaspidi kirjutan voorkeelsetel klaviatuuridel ainult vooramaa keeles :D

Tihtilugu juhtub, et on vaja välismaale oma Eesti rahvast ja kultuuri ja muud tutvustama minna. Peaaegu alati soovitakse ka kohalikku kööki tutvustada. Nüüd on see veidigi lihtsamaks muutunud ühe toreda uurimuse võrra, mille leidsin tänu T-le Wikipediast. Asjalik, mis muud :P

76% küsitletud eestlastest arvas, et top 1 eesti toit on hernesupp suitsulihaga.

66% mitte-eestlastest arvas, et top 1 eesti toit on mulgikapsad kartulitega.

Tüüpiline Eesti toit 2005

täna testisin hommikueine 7 viljamahla smuutit. päris asjalik, võrreldes nende teistega, mis natuke hapu maitsega alati on olnud.

7-vilja mahl 0,5L
Soovitav juua jahutatult, enne tarvitamist loksutada!
Koostis: banaani-, aprikoosi- ja mangopüree, apelsini-, ananassi-, sidruni- ja porgandimahl.
Toitainete sisaldus 100 ml tootes: energiasisaldus 57kcal jms
Kadarbiku Köögivili OÜ Ääsmäe

Mmmm, mõnna :P

… siis ei ole ma oma Saksamaa reisist veel kokkuvõtet suutnud kirjutada :D Mul on kahe sealoldud päeva peale kokku 3 lehekülge teksti juba ja ma pidin laskma ajal mööda minna, et ma suudaksin vähemate sõnadega asja kokku võtta :P Enda ja teiste huvides siis ;)

Järgmise korrani!

Ammu juba tahtsin kirjutada, et eile sattusin poole pealt sellise pealkirjaga filmi vaatama. Päris jube oli, sest seda ei juhtu just iga päev, et 14-aastaseid lapsi leitakse keldrist poti külge seotuna ja neil pole maailmaga mingit kokkupuudet olnud. Film oli sellisest vaatenurgast jutustatud, et isegi väga pahasid tundeid ei tekkinud lapse vanemate suhtes, mis on väga üllatav, sest oma lapsega niimoodi käituda oleks väga julm.

Feralchildren.com’ist võib leida teisigi sarnaseid metsiku käitumisega laste juhtumeid. Üks, mis eredamalt meelde jäi, oli see et vanaema hoidis oma tütretütart 4 aastat Floridas kuskil soode keskel maailmast eraldatuna kartusest, et lapse isa tuleb talle järele. Seal õnnestus küll lapsel rääkimine selgeks saada ja hilisemas elus oli vaid käitumisega probleemid, aga ikkagi on see päris julm. Tollest juhtumist meeldis mulle see ka, kuidas praegu Rootsis elav juba keskeas naine sai Floridas hiljem käies aru, miks ta ühte või teistmoodi käitub. Näiteks seda, miks ta paadiga sõites kunagi käsi või jalgu vette ei pane (alligaatorid) või siis miks ta magades ennast teki sisse mässib ja käsi üle voodi ääre rippu ei lase (ussid, ämblikud, muud putukad ja roomajad). Ta ise ka imestas, et ta kogu oma teadliku elu on just nii käitunud ja nüüd siis sai lõpuks ka selgituse.

Tegelikult oli antud filmis käsitletav juhtum nö tänapäeva toodud. Õigemini see juhtuski peaaegu tänapäeval, sest asi oli 70ndate alguses. Temaga seoses leiti ka tõestust sellele, et inimestel on nö kriitiline iga, millal nende aju vasak pool areneb. Seal asub nimelt keeleõppimise ja rääkima õppimise pool. Tüdruk oli väga tubli asjades, mis nõudsid parema ajupoolkera tööd. Siis oli veel okei, kui natuke vasakut oli vaja kasutada, aga enamjaolt vaid vasakut kasutada oli tema jaoks väga keeruline, sest just see pool oli kõvasti alaarenenud.

Ühesõnaga, igasuguseid emotsioone tekitav film ja tegelikult ei juhtu selliseid asju ju eriti tihti.

Filmi tutvustus IMDB’s

FeralChildren.com – A film based on the story of Genie.

andke mulle veel veidi aega, et oma reisist toibuda, et siis juba pikemalt oma seiklustest kirjutada, mis mind Kölnis ees ootamas oli ;)

aitäh.