Riina kogemised

tegelikult imestun ma vahel ise ka, kui palju filme ma näinud olen. Väga suur osa neist jäi minu ameerika aastasse, kuna seal on päris hea kinos käia ja DVD-sid sai väga soodsa raha eest laenutada. Enim on mul muidugi meeles sellised erilisi emotsioone tekitanud filmid nagu Zoolander, mille ma olin mingi raha eest tellinud ja kuna torm tuli keset ööd, passisin 4h üleval et viimast poolt tundi filmist näha.

Moulin Rouge, mida ma vaatasin vähemalt 3-4x vist, kuna ta mulle lihtsalt nii-nii väga meeldis, siis ma vist suures osas Nicole Kidmani fänniks hakkasingi.

Star Wars II tuli vist tol hetkel välja ja ma läksin ükskord kinno, et suvalist filmi vaadata ja ikka vaatasin Star Warsi ära :P Star Wars’i teisi osasid ka päris palju, kuna need olid ju niii popid sel ajal.

Monster’s Inc, mida ma lastega koos vaatamas käisin kinos ja kui väike poiss mulle sülle ronis, kuna ta neid kolle kartis ja kuidas see pärast siis kodus tal lemmikfilm oli, kui see dvd peal välja tuli.

Spiderman, mida me koos pereema ja lastega vaatamas käisime ja pärast mäkis söömas ja kuidas lastel oli mitu nädalat järjest see spidermani tuur peal, et muudkui hüppasid ringi ja käega psiu ja psiu :D

Swordfish, mida me koos peresõpradega vaatasime ja see nii intensiivne oli, et filmi lõpus vaatasime kõik üksteisele otsa, et mis seal nüüd siis tegelikult toimus.

Oi, tegelikult oli neid palju, neid filme kokku… ja tegelikult, mis kõik need emotsioonid mulle tagasi tõi ja et ma neist siin üldse kirjutama hakkasin, oli see, et ETVst on täna õhtul film Wonder Boys, mille sisust ma enam suurt midagi ei mäleta, aga emotsioon on alles, et see oli midagi väärt ja et kui aega ja tahtmist on, võib seda ka jälle uuesti kunagi vaadata.