Riina kogemised

ajendatuna ki pea igapäevastest küsimustest tuli just see küsimus mulle kõigepealt pähe, enne kui postituse sisugi peale mõtlema jõudsin hakata :D

eniveis, mul läks täna hästi nagu alati, selles mõttes just et kuigi T ükspäev juba korraks kommenteeris, et mul on üks autokumm justkui tühjem kui teised, ei võtnud ma viimastel päevadel midagi ette, et kontrollida, mis värk on. No ja keegi hoiab mind vist vm, sest millegipärast tundus mulle täna, et kihutada eriti ei maksa. Isegi kui mul 2 rekkat ees olid, ei viitsinud ma väga neist mööda võimlema hakata. Olles siiski töölt otse tulnud, mõtlesin kükitas vahepeatuse teha. Mingi hetk kui oma jäätist parasjagu sööma plaanisin hakata, helistas vennaraas ja teatas, et ta on juba 50km viljandist sõitnud ja tglt peaks ta varsti ka sinna jõudma, kus ma puhkasin. No okei, kokku lepitud, et saame siis kokku ja muljetame vähe, sest kiired tööinimesed nagu me mõlemad oleme, pole ju tallinnas aega kokku saada :D

No ja siis üks hetk avastab ta äkki, et mul kumm ikka kuidagi väga kahtlaselt tühi, mõõtis mingi jubinaga ära ka seal polnud vist peaaegu üldse rõhku sees olnud vm :D Ma ei taha mõeldagi, mis siis juhtuda oleks võinud, kui ma kihutanud oleksin ja see mingi 110 km tunnikiirusega oleks otsustanud, et nüüd on kõik, rohkem enam ei kanna :S

Õnneks läks kõik lõpuks hästi, sest venna pani kenasti varuratta alla ja mul oli hea ja tunduvalt turvalisem koju sõita ;)

ja tegelikult on hea viimaks ometi viljandis olla, ma juba tunnen, kuidas ma puhkan :D