Riina kogemised

Nädalavahetusel sain omale uue nunnu telefoni ja ta tahtis minust kohe ühe testpildi teha :D See nüüd ongi siis see kõige esimene pilt ;)

060720-riina4

Fresh and clean, straight from the shower :D

This is a test post from , a fancy photo sharing thing.

Your Type is ESFJ
Extroverted – 22%
Sensing – 12%
Feeling – 12%
Judging – 1%

ESFJ type description by D.Keirsey
ESFJ type description by J. Butt

Qualitative analysis of your type formula

You are:
slightly expressed extrovert
slightly expressed sensing personality
slightly expressed feeling personality
slightly expressed judging personality

muhahahahahaaaa :D

Tee ise ka, kui tahad ;)

Anton Tšehhov – Peeter Tammearu KOLM KLAASIKEST KIRSIVIINALavastaja: Peeter Tammearu Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Mängivad: Triinu Meriste, Maria Soomets, Kata-Riina Luide, Carita Vaikjärv, Vilma Luik, Kadri Lepp, Anne Valge, Hilje Murel, Jaana Kukk, Peeter Jürgens, Tanel Ingi, Arvi Mägi, Priit Võigemast, Ott Aardam, Aarne Soro, Tarvo Vridolin, Andres Tabun, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld, Margus Vaher, Arvo Raimo, Janek Vadi, Jaanus Kask, Margus Tabor (külalisena), Sten Aus (külalisena)

Esimene klaasike
Naudid õhtut Ugala tiigi kaunil kaldal, imetled pilti, jälgid mängu ja tunned, kuidas suvi täie raginaga su soontesse voolab.
Sel klaasikesel on rahustav, pisut joovastav toime.

Teine klaasike
Mõistad, et kõik need tegelased (ja neid on oi kui palju, üks oma loomult kirevam kui teine) ajavad kuidagi tuttavlikke asju. Nad on naljakad ja üdini elusad oma tegemistes ja tõdedes“ see filosoofist kojamees, patustajast härrakene, elavale inimesele matusekõnet pidav kuldsuu, kättemaksurelva valiv petetud abielumees, aktiivselt elu jälgiv näitekirjanik… Ja kõik need heast toidust, joovastavatest jookidest ja muudest elumõnudest pakatavad tüübid. Tõded taas, et Tšehhov on suur naljamees. Ehk veel suuremgi, kui sa seni arvanud olid.
See klaasike toimib nii, et muutud lõbusaks ja avastad, et suunurgad on ülespidi rohkem kui tavaliselt.

Kolmas klaasike
Tõdedes, kui kummaline ja rikas on elu, ei teagi sa enam, kas naerda või nutta.
Hõrk, pisut pikantne järelmaitse. Võimalik, et tunnetad ohtu sattuda sõltuvusse.

Niisiis – kolm klaasikest. Kuusteist korda saab neid sel suvel võtta.

Käisime seda küll juba mõned nädalad tagasi vaatamas, aga ka tagantjärele on emotsioonid endiselt head. See oli nii palju hea tükk, et isegi mu ema nõustus seda teistkordselt vaatama tulla. Üldiselt mulle meeldis, selline suhteliselt kerge etendus, kuigi tegelikult olime kõik päev otsa väljas müttamisest parasjagu väsinud, niiet oleks tsipa parem olnud, kui puhanuna oleks saanud näha. Esimene vaatus kuidagi venis ja kuigi olime kodus just söömise lõpetanud, ajas sellegipoolest etendust läbiv söömisejutt neelud peale :D

Kusjuures, nädal enne seda, kui ise läksin, kuulsin töökaaslaselt, et ta tahtis ka pileteid saada, aga olid välja müüdud. Nüüd siis on lisalavastuste ajad Ugala lehel üleval, kes teab muidugi palju see päästab. Seekord oli ka pealtvaatajate tribüün poole väiksem kui eelmise aasta suvelavastuse “Suvi” oma.

Nati statistikat mu blogi kohta :)

Top 10 otsitud sõnu erinevatest otsingumootoritest, mida järgides on minu lehele jõutud:

1011 13.32% mõtteterad
571 7.52% meningiit
402 5.30% luuletus
287 3.78% munadepühad
214 2.82% ekaardid
140 1.84% takti
138 1.82% ette
125 1.65% kamajahu
119 1.57% bodypump
118 1.55% kaks

Enim toob minu lehele külastajaid suure ülekaaluga Neti.ee otsimootor:

Neti.ee 5334 95.00%
Google 226 4.02%
MSN Search 26 0.46%
Yahoo 12 0.21%
Technorati 10 0.18%
AltaVista 7 0.12%

Valdav enamus tuleb mu lehele siiski otsimootoristest leitud sõnade järgi:

Search Engines 5615 66.44%
Websites 2836 33.56%

Viimased 10 otsisõna (korduvad vahelt välja korjatud):

Neti.ee: meningiit
Neti.ee: peep vain
Neti.ee: spagetid
Neti.ee: LAKSATIIVNE
Neti.ee: kleit
Neti.ee: alanya
Neti.ee: uus blog
Neti.ee: köln
Neti.ee: ära situ mu hinge
Neti.ee: spordiklubi Arctic

Over and out =)

Uniquestay Tallinn Hotellil on hea meel kutsuda Teid parun Theopil von Stackelbergi, meie maja rajaja, perekonna ajalugu tutvustava näituse avamisele hotelli sisehoovis asuvasse Kaval-Antsu tallu 20. juulil algusega kell 15.00.

Seosest möödaniku ja tänapäeva vahel jutustab ajaloolane Jüri Kuuskemaa. Üritusel viibib aukülalisena ka parun Theopil von Stackelbergi järeltulija Innet Ehrnrooth Saksamaalt.

Lisaks pakume maitsvaid suupisteid, suviselt värskendavat veini ning loosime külaliste vahel välja põnevaid auhindu.

Teie Uniquestay

Sellisel üritusel käisin täna ;) Päris lahe oli, eriti see suupistete koht :D Rahvast oli omajagu kohale tulnud, omajagu aitas sellele kindlasti kaasa ilus päikesepaisteline ilm. Kuulsin mingi hetk kõrvalt kommentaari, et rohkem tööpäevi võiksid selliselt lõppeda :D Niipalju jäi selle järeltulija jutust meelde, et Stackelberge on vist kokku üle 2000 olnud. Kuuskemaa jutust jäi aga kõrvu kõlama, et Taagepera pidigi tegelikult Stackelberg-i nimest tulema ja et ainuüksi neist mõisatest, mis selles uhkes mõisateraamatus on, mis hiljuti ilmus, on olnud 60 ringis Stackelbergide suguvõsa omad.

Niiet natuke jäi ikka midagi kõrvu ka, mis on ainult positiivne. Tööpäev sai selle ürituse tõttu pisut lühemaks, kui ette nähtud, kuigi kõige suurem kasu, mis sellest tulenes, oli see et koju jõudes keerasin magama ja unemaal olin vist ligi 2h järjest kuni pidin lennujaama vennale ja H-le vastu minema. Kui seda kohustust poleks olnud, kes teab kaua ma siis unelenud oleksin :D

Nüüd on aga kell juba pea pool 1 ja ma pean uuesti magama minema.

Head ööd!

Jean-Christoph Grangé – Purpurjõed (eesti k.)

(2005) Kogenud politseinik Pierre Niémans sõidab Pariisist väikesesse ülikoolilinna Guernoni, et uurida noore raamatukoguhoidja elajaliku mõrva tagamaid. Samal ajal toimub kolmsada kilomeetrit eemal unises väikelinnas Sarzacis viisteist aastat varem hukkunud lapse haua rüüstamine, mida asub uurima noor kriminaalse minevikuga inspektor Karim Abdouf. Peagi selgub, et juhtumid on seotud, ja nii kohtuvadki kahe politseiniku teed. Nad ühendavad jõud, et paljastada juba aastakümneid tagasi alguse saanud purpurjõgede vandenõu…

«Purpurjõed» on selle «prantsuse Stephen Kingiks» tituleeritud kirjaniku teine romaan (ilm. 1998), mille järgi on valminud ka samanimeline menukas film.

Aasta 2004, lõuna-Inglismaa, Bournemouthi lähiümbrus. Palju tööd, palju noori, õhtuti üüratult vähe teha peale filmide vaatamise. Ühel ebatavalisel laupäeval paneb keegi filmi mängima, mis on täis õudust ja verd. Mina nägin tol hetkel filmi poole silmaga, aga sellegipoolest jättis ta mulje, et tahaks ükskord seda selge pea ja puhanud silmadega uuesti näha. Sel laupäeval õnnestus mul aga hoopis raamat saada. Lugesin selle praktiliselt ühe hingetõmbega läbi, sest lihtsalt nii huvitav oli. Lõpplahendus oli muidugi hoopis teine, kui seda poole raamatu pealt arvata võis. Põnevust jätkus absoluutselt kuni jutu lõpuni. Hea lihtne oli lugeda, suht hästi kirjutatud/tõlgitud.

Võin vabalt soovitada samamoodi nädalavahetuse kergemaks põnevaks lektüüriks. Peatükid olid piisavalt lühikesed, et ei pidanud neid pooleli jätma, kui kuskile minek vm, nagu enne juba mainisin siis hea ja kerge lugeda jne.

Paulo Coelho – Üksteist minutit (eesti k.)

(2004) Lugu noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude armastusega murrab tema südame. Maria on veendunud, et ta ei leia kunagi tõelist armastust ja ta on kindel, et armastus ongi midagi kohutavat, mis põhjustab ainult kannatusi.

Juhuslik kohtumine viib ta Euroopasse, kus ta unistab kuulsusest ja õnnest, aga lõpetab hoopis prostituudina.

Tema kindel arusaam armastusest, mis on vaid põrgulik meeleheide, võtab pöörde pärast seda, kui ta kohtub ühe noore kunstnikuga. Algab tee tagasi iseenda juurde.

Sain selle eelmisel nädalal, kui vend ja H ära läksid reisile. Võtsin hommikul tööle kaasa ja justkui tellitult ei töödanud üks programmidest nagu vaja ja sain esimesed 50 lehekülge läbi lugeda. Kui esimesed töökaaslane tuli, kommenteeris ta vaid, et see on üks ütlemata super raamat :D No ja ma ei jõudnudki ära oodata, kuni ma teda edasi saan lugeda :P

Aga jah, ma pean temaga nõustuma, see oli üks ütlemata hea jutustus. Lihtne lugeda, huvitav teema (kes ikka väga intellektuaalsetest prostituutidest kirjutanud on, või minu puhul siis lugenud) ja põnevaid seiku täis pikitud lugu. Nii mõnegi koha peal tekkis tahtmine tsitaate alla joonida, täpselt nii nagu seda kunagi oma Oscar Wilde-i Dorian Gray portree puhul tegin. Viimases on mul vist igal lehel midagi alla joonitud :D Märkisin omale edaspidiseks mõned leheküljed ära ka, sest raamatu pidin juba päev pärast läbisaamist edasi andma. Loodetavasti saan kunagi hiljem siia ka mõned lõigud kirja panna, mis eriti meeldisid ;)

Üldiselt on mulle Coelho-st esimese kahe raamatu põhjal päris hea mulje jäänud. Samas on praegu kodus ootamas “Palverännak: maagi päevik” ja tean juba ette, et see on midagi hoopis teistsugust ja üldsegi mitte nii lihtsalt loetav muinasjutt, kui esimesed kaks teost mu teel. Võib-olla jätan selle hoopis hilisemaks lugemiseks ;)

Veelkord üheteistkümne minuti juurde tagasi tulles – soovitan seda lugeda, kui hing kerget ja hõlpsasti edasiminevat juttu soovib. Üheks kauniks suviseks nädalavahetuseks päris mõnus ette võtta ;)

täna on kuidagi eriti raske hommik. Lisaks sellele, et kõige lihtsam üles ärgata polnud, valutas mul parem käsi, mille ma ära olen maganud vist. Väljas on jälle külmaks läinud justkui oleks keegi suve eemale peletanud – ootan seda kohta, kus ilmaennustuses rääkis, et täna pärastlõunal tuleb päike välja jälle. Siin kontoris on kuidagi eriti masendav istuda, kui väljas ka kole ilm on. Kõigele lisaks tundub mulle juba teist päeva, et ma teen mingit täiega valet asja oma eluga. Et tegelikult on ju mul isal õigus kui ta räägib, et ma tööl jõuan edaspidi küll ja küll käia ja et miks ma peaks oma suve selle peale raiskama. Tal ju maal ka igast asju vaja teha, millest minu jõud üle käiks :D

Aga raha paneb rattad käima. Sügisel on vaja ainepunkte võtta, mis päris parasjagu kena kopika maksma lähevad. Järgmisel kevadel vist on ka paar ainet selliseid, aga saan vast hakkama. Aga ikkagi ei saa ma selle tunde vastu, et midagi on paigast ära loksunud. Midagi enamat kui tööaeg – teen endiselt selle ühe tööpäeva tunde järele, kui H lõpetamisel käisin. 5 on tehtud, 3 veel jäänud. Üldiselt need 10-tunnised tööpäevad suretavad mind kuidagi, tunnen kuidas iga päevaga jõuan järjest vähem ja vähem üles ärgata ja siia tulla. Aga nojah, ise olen ma endale selle tee valinud ja käin seda nüüd uhkelt ja pea püsti!

Olge tublid, eks ;)