Riina kogemised

Kui oled mõne blogi lugeja järgmisest nimekirjast, siis sattusid tõenäoliselt minu blogisse just nende blogide nimestikus klikates:

1. The life of Ki (517x e. 24,65%)
2. Orkuti profiil (129x e. 6,15%)
3. Eelmise blogi leht riina.pri.ee/blog (114x e. 5,44%)
4. Supergirls just fly! Kadi AIESECist (88x e. 4,20%)
5. Blogi administreerimise lehelt (70x e. 3,34%)
6. AIESEC Tallinn blogist (63x e. 3,00%)
7. Minu enda blogi luuletuste kategooria lehelt (52x e. 2,48%)
8. Keep moving. Marjam AIESECist (49x)
9. Si(i)mulation. Siim AIESECist (46x)
10. Naeratusekilluke. Siki AIESECist (34x)

Sõbrad, kelle blogide kaudu veel on võimalik minu lehele jõuda:

• K.di
• Sircu mõtted

Viimati jõuti minu lehele selliste märksõnadega:

Google:  ma ei ole täna see kes olin eile

Neti.ee:  ME, MYSELF

Google Images:  riina orchestra

Google:  toorjuustukook

Google:  paulo coelho veronika otsustab surra

Google:  veronika otsustab surra

Google:  hairdresser bukarest

Neti.ee:  miks taevas on sinine?

Google:  toorjuustukook

Google Images:  labori pidu

Neti.ee:  la cucharacha

Google:  toorjuustukook

Google:  e-kaardid

Google:  hilje murel marilyn

Google:  äriprotsessi modelleerimine

Google:  luuletus

Google:  ivar tammeraid

Google Images:  monster kukk

Google:  waifai

Google:  coelho üksteist minutit

Kokku on 1210 erinevat märksõna, mida erinevates kombinatsioonides otsides on minu veebi jõutud.

Sellega tänane pisike kokkuvõte ja aruandlus lõpeb. Millised pikemad tagajärjed sellel aga olla võivad, ei oska praegu hetkel küll täpsemalt öelda.

• Kuulake, kuidas ta räägib. Hääletoon võib olla sametpehme, räme või teravalt lõikav, kõne mõõdukalt aeglane või hakitud ja katkendlik, kuid see, mida ta ütleb, pole kunagi enesealandus. Skorpion on isiksus. Ta teab, mida ta väärt on, ja teab ka, mida ta väärt ei ole. Seda teadmist ei muuda mitte kellegi arvamus.
• Pealtnäha võib Skorpion olla külm nagu jäämägi, kuid see on vaid hoolikalt valitud mask, mis varjab tema pulbitsevalt keevat sisemist natuuri.
• Skorpioni meisterlik enesevalitsemine on kadestamist väärt. Kui segipaisatud ta tunded ka ei oleks, peegelduvad need harva tema tardunud, liikumatul näol. Tal pruugib vaid anda oma näojoontele käsklus jääda liikumatuks – ja need kuuletuvad otsemaid.
• Kui olete tundlik, siis ärge parem küsige talt nõuannet või tema arvamust. Ta paiskab teile näkku alasti, brutaalse tõe. Teie küsisite – ja tema vastas. Skorpion ei tee teile võltse komplimente, et tõsta oma väärtust teie silmis või võita teie sõprust. Kellegi ees pugemine on talle alandav. Kui ta ütleb teile midagi meeldivat, siis hinnake seda kui aaret. Võite olla kindel, et see on öeldud siiralt ja ilustamata.
• Skorpioni köidab religioon, ta tunneb sügavat ja tõsist huvi elu ja surma kõigi faaside vastu ja vastupandamatu soov maailma parandada. Ta on väga andunud oma perekonnale ja truu armastuses, kaitseb lapsi ja nõgemaid olendeid.
• Tööalasel koosolekul kõnet pidades või laval esinedes naelutab Skorpion oma hüpnotiseeriva oleku ja esinemismaneeriga kuulajaskonna oma kohtadele ning allutab oma emotsioonidele ja tahtele.

/ Linda Goodman – Päikesemärgid /

Testpostitus koos pildiga:

Ei teagi kohe kustotsast peale alustada :) Kas sellest nädalast, kui kõik metsa vedas ja ma mitu päeva raske peavalu käes vaevlesin või hoopis midagi varasemast/hilisemast ajast? Kui kuskilt otsast alustada ei oska, siis tuleks alustada ju algusest, eks :D Ükskõik, mis see sinna alguse alla siis parasjagu kvalifitseerub.

Eile õhtul tundus mulle, et olen jälile saanud oma emotsionaalse kõvera madalaimale punktile nädalas. Tahaks loota, et see tõepoolest sel nädalal madalaim oli. Igaljuhul tundus mulle, et viimastel aegadel on teisipäeva õhtud olnud just need :S kõige hullemad siis. No igaljuhul läks üksnädal nii, et teisipäeva hommikul oli üks vastikutest kohtumistest kliendiga, kui ma polnud ise jõudnud piisavalt ette valmistada ja kus meie ootused olid täiesti erinevad. Mina läksin ootusega koolitada, nemad ootasid aga arendamist. Ja sealt pinnalt võib kõike ette tulla.

Kolmapäeva hommikul olid kontoris väiksed teemad üleval, mille jaoks minu sekkumist vaja oli ja pärastlõunal kohtusin meie asjaliku AIESEC Eesti presidendiga, et arutada üht-koma-teist. Sellest oli hästi palju abi, sest saime läbi räägitud asjad, mis mulle seni on palju muret teinud. Nüüd oskasin aga sealtkohast edasi minna ja oma meeskonna kohtumist paremini ette valmistada. No ja siis käisin õhtul veel kontorist ka korraks läbi, aga see ei päästnud suurt enam midagi :D Minu isiklikus emotsionaalses plaanis siis.

Õhtul väike jalutuskäik mööda Nõmme tänavaid, tsekkasin maju ja hingasin värsket õhku. Täiesti uskumatu, kuidas Nõmmel kaob see Tallinnas olemise/elamise tunne ära. Nagu oleks kuskile teise linna sattunud, mõnesse Eesti väikelinna.

Kui see kolmapäeva õhtu sai veel kuidagi üle elatud, siis neljapäeva hommikuga olid juba hoopis teised lood. Kell 9:18 helistasin kontorisse, et teada anda – mu peavalu ei lase mul isegi voodist tõusta. Jah, minu peavalud lähevad aeg-ajalt nii hulluks, et ma isegi püsti olla ei saa, rääkimata siis mõtlemistööst ja söömisest ja muust säärasest. Kui kell 12 kontorisse jõudsin, oli enam-vähem olla, aga peavalu jäi. Õhtul hirmutasin veel inimesi, kes ei tea mu peavaludest suurt midagi. Küsimusele “kuidas sul läheb” vastasin ilma silma pilgutamata, et jube sitasti, sest mul on väga-väga halb olla. Pühapäeva õhtul sain õnneks täpsustada, et seda vahel juhtub, ja et seekordne peavalu läks mööda.
Reedel oli suht sama lugu… siis jõudsin kontorisse kella 11ks. Kliendiga kohtumine pärastlõunal ja elu oli juba täitsa elamist väärt ehk siis peavalust õnnestus päeva lõpuks lahti saada :) Õhtul väike AIESECi esindamise funktsiooni vajav üritus – EBSi sünnipäev ja uue juhatuse valimispidu. No polnud päris pidu minu maitsele, aga vähemasti paari endisaegse BESTikaga sain vähe rohkem juttu vesta ja TTÜ üliõpilasesinduse neiuga saime ka mõnest südamel olevast asjast rääkida :)

Pühapäeval ootas mind ees aga Pärnu ja veepark (sinna viimasesse ma siiski ei läinud). Käisin uurisin, mida praktikavahetusega tegelevad AIESECi liikmed Pärnu Kolledžis teevad ja rääkisin pisut ka AIESEC Pärnu presidendiga päevakajalistel teemadel. Igati huvitav ja mõnus Pärnu külastus oli igaljuhul :) No ja see nädal oligi õnneks läbi saanud ja sealjuures oli mul ka TTÜ jõuluballi jaoks deit olemas ;)
Näituseks selline võib siis minu elust üks nädal välja näha, aga nagu öeldakse – päevad pole vennad jne, siis ei ole mingil juhul ka minu nädalad kunagi sarnased :) Õnneks ;)

tehtud! Linnuke kirjas jälle :D

Omajagu tore oli – eriti just võrreldes eelmise aastaga, kui pärast eeskava lõppu kohe kiiresti ka jalga lasime, sest see polnud justkui SEE pidu. No ega täna ka just nüüd mingi eriline pidu polnud, aga tunduvalt huvitavam küll.

Omajagu humoorikad seiku tuli ikka ka ette:

• kui tükk aega jalg üle ühe põlve istuda, võib üks jalg juhtumisi “ära surra”, mis omakorda tähendab seda, et kõndida on jube keeruline. Eriti just siis, kui on vaja rea keskelt teiste inimeste seast lahkuda.
• jah, tunnistan oma viga, ka mina ei kannata, kui keegi selja taga lobiseb, kui ma üritan süveneda ja kuulata, mis laval räägitakse. Samas olin täna ise samasugune jobu, kes vahepeal omajagu huviga hoopis muudel teemadel lobises.
• kui ikka mina ise ja deit tantsida ei oska, pole suurt mõtet ka tantsupõrandale jalga keerutama minna :D Siit loo moraal – tuleb otsida üks tantsukursus ja seal usinasti kunagi ammu-ammu omandatud oskusi uuendama minna. Soovituslikult koos potentsiaalse tantsupartneriga ;)
• kui seelik on tumeroheline, pluus tumelilla ja sall tumeroheline, siis võib vabalt juhtuda, et mõni inimene peab vähemasti pluusi ja seelikut justkui üheks pikaks kleidiks… mmm :D
• kui kalade soomustest tehtud pilte mõni hetk kauem vaadata kui tavaliselt, võib sealt ühtteist huvitavat välja kooruda. Mitte küll sõna otseses mõttes, aga erinevaid mõtteid tekitab see erinevates inimestes küll kindlasti. Kes näeb uppuvaid inimesi, kes kive ja randa.

Igal juhul oli tore ja huvitav :) Ootan juba järgmist pidulikku üritust (õnneks ei pea seda kaua ootama, juba järgmisel kolmapäeval ju)

Vahel lihtsalt on selline päev, et tahaks hommikul tööle jõudes kõrvaklapid pähe panna ja omas mullis toimetada, sest nii palju on teha. Täna on üks neist päevadest ja kahjuks ei lähe alati kõik nii nagu parasjagu soovime…

no ja siis on õhtu, tööpäev läbi, trennis käidud, niisama mõnus on olla ja tahaks selle pokaali punase veiniga lõpetada. Aga võta näpust, kuna punane vein tekitab mul peavalusid ja ma üldse väga tihti veini ei joo, siis pole seda mul ka täna kodus. No ja mis sa suure hädaga ikka ära teed – alati aitab hädast välja näiteks apteegitilli tee. Ja mis teeõhtu see oleks, kui kõrvale poleks ka väikest snäkki – antud juhul siis krabipulkade näol. No ja ongi mõnus kerge väike õhtune eine võetud :D

Lohutuseks on mulle siinkohal vaid K.di sõnad – “gaad kui… originaalne :D”

Õhtul telkust uudistest nähes, et täna oli mittemidagiostmise päev, tõdesin mõnuga, et tegelikult läks täna kõik täitsa hästi. Alates sellest, et ma hommikul tsipa kauem magasin ja suuresti just seepärast täna omale uut kirjutuslauda otsima ei läinud. Lisada veel näpuotsaga seda, et kuigi täna oli Bauhofis (endise nimega Ehitusservice’s) miski kliendipäev ja ema sinna minna tahtis, siis see jäi ka olemata kuna aias koristada toimetama hakkasime. No ja lõppeks siis see, et õige pea saab kell nii palju, et ma omale toidupoodi uut hambaharjagi ostma täna enam ei jõua. No ja siis läkski nii, et vähemasti olen mina oma kohust täitnud ja möödunud päeva jooksul mitte midagi ostnud ;)

Viide: Oliver ei ostnud ka täna midagi

Kurb lugu, aga täna öösel 20.11.2007 varastati Tallinast, Trummi tänavalt sülearvuti Dell Latitude D510. Varastel oli lahkumisega nii kiire, et sülearvuti laadija jäi otsapidi seina ning võeti arvuti ilma laadija ning lisaseadmeteta.

Varastatud sülearvuti andmed:
Notebook Dell Latitude D510 M740 1,73Ghz
Seerianumber / Service Tag: 7VNVP1J
Ekraan 15” XGA TFT
RAM 512MB /
HDD 60GB /
DVD CDRW Combo /
WLAN /
BT /
Est keyboard /
WinXP Professional

Sülearvuti oli ilma eritunnusteta. Hästi hoitud ning väljanägemiselt praktiliselt nagu uus. Uus Dell Latitude D510 näeb välja selline:

Politseisse on avaldus tehtud ning kui keegi juhtub nägema või kuulma, et sellise konfiguratsiooni ja dokumentideta arvutit kuskil müüa pakutakse, siis palun sellest viivitamatult politseisse teatada.

Aitäh!

*Ei olnud minu arvuti. Ma aitan sõpra hädas ja levitan sõna niipalju kui minu võimuses.

Kui mul täna veel kool pooleli ja magistriplaan peas küpsemas poleks, põrutaks ma tõenäoliselt esimeste külmade tulekuga otseteed Indiasse… või Brasiiliasse… või vähemasti kuskile sinna soojematesse Euroopa riikidesse ;) A niisama ei viitsiks minna, ikka mingi mõte peab ju ka sees olema! Kui mingit IT asja saaks tegema minna, oleks küll vist päris huvitav…

No igatahes rohkem inffi selle kohta, mida põnevat mujal maailmas oma erialal põnevat saaks teha 2 kuud kuni 1.5 aastat, saab siis kui minuga isiklikult ühendust võtta, uurida aiesec.net/snci veebilehte või siis www.aiesec.ee lehekülge.

Mine ja avasta maailma enne kui juured mulda ajad! :)

Viide: Snapshots from the World

eile õhtul tekkis minus vastupandamatu soov kellegi minust poole vanema inimese käest küsida “mis tunne on olla sellises vanuses ja teada, et enam mitte kuidagi nooremaks ei saa ja neid aegu enam kunagi uuesti ei tule, kui sa keskkoolis käisid ja kõik oli hoopis teistmoodi”. Täna läksin mõttekäiguga veel kaugemale – küsida 3x vanema inimese käest “mis tunne on teada, et üle poole elust on elatud”… valusad küsimused, kas pole?

Mõned nädalad tagasi ühe sõbraga sarnastel teemadel vesteldes pööras ta mu tähelepanu sellisele asjale – “who said that we only have one life to live?” – kuigi ma selle peale talle midagi ei vastanud, ei suutnud see siiski mind piisaval määral lohutada.

Tuleks vist rohkem õppida kvaliteetsemalt päev korraga elama…