Riina kogemised

Peter Mayle – Hea aasta (eesti k.)

Just sai läbi…

Kui Peter Mayle on seni kirjutanud hurmavaid mälestusraamatuid inglasest Prantsusmaal («Elu Provence’is», «Tagasi Provence’is» jt.), siis sedakorda on tegemist romaaniga.
Muidu kulgeb lugu juba tuttaval maastikul.
Raamatu peategelane finantsist Max Skinner avastab end ühel ilusal päeval ilma töökohata ning otsustab sõbra soovitusel asuda elama Avignoni, mõisa, mille onu talle pärandas. Et mõisa juurde kuulub ka viinamägi, mis on üsna halvas seisus, tuleks ka sellega midagi ette võtta. Nagu arvata võibki, laabub kõik lõpuks…
Raamatu põhjal on valminud Ridley Scottil film, milles peaosalist kehastab Russell Crowe.

Hea lihtne lugemine, saab vajadusel ka vaid paari lehekülje kaupa edasi lugeda :D Aga siiski natuke liiga lihtsakoeline mu jaoks. Hea on see, et kujutlusvõime pani tööle ja ilusad pildid tulid silme ette :)

Nädal aega, kaks teatrit, kaks janti. Eelmisel päikeselisel reedel “Naabri Mari” Viljandi Ugalas, tänasel vihmasel kolmapäeval “Ronk” Linnateatris. Kas ka kaks ühtemoodi janti?

jan’t <20: jan’di, .jan’ti> sekeldus; tembutus, rumal nali; naljamäng, farss

Nii nagu leival ja leival on vahe, oli ka neil kahel etendusel minu silmis väga suur vahe. Ühest küljest juba varasemast teada-tuntud näitlejad Viljandis, teisalt jällegi uued ja huvitavad näod Tallinnas. Ühest küljest suhteliselt tundmatu süžeega teos, teisalt jällegi 18. sajandi kuulsa kirjaniku esimene täielikult kirjapandud näidend. Ühelt poolt tore reedeõhtune päikeseline meelelahutus pere ringis, teisalt kuidagi väga ootamatult tulnud vihmane kolmapäev ühe hea sõbra seltskonnas. Ma arvan, et neid võrdlusmomente on siin kohe päris küllaga :) Ühes olen ma aga kindel, jant ei ole jant. Veel vähem on omavahel seotud külajant ja komejant :D

“Naabri Mari” oli tore ja mulle täitsa meeldis. Kuigi ema üritas eelnevalt mingeid juba etendust näinud tuttavate kommentaare meile rääkida, vältisin ma neid täie teadlikkusega. Võtsin etendust peaaegu puhta lehena ja ehk just seepärast ta mulle niiväga kerge meelelahutusena meeldis :)

Aarne Soro, Karol Kuntsel (Tomi ja Annika juures, ETV), Vilma Luik, Maria Soomets (Tomi ja Annika juures, ETV), Ott Aardam, Hilje Murel (Marilyn, Ugala), Jaana Kukk, Kadri Lepp jne jne – milline komplekt näitlejaid, eksole! Mäletan varasematest aegades, kui tihtilugu valisime perega etendusi just näitlejate järgi. Teatud asju ka kindlasti lavastaja järgi, aga see polnud alati primaarne. Kui juba head näitlejad on kokku saadud, küll siis ka etendus päris tore ;)

Ka seekord ei pidanud ma kelleski pettuma :) Oeh, eriti rõõmustasin muidugi Maria Soometsa soengu üle, see oli lihtsalt niiiiii äge (täiesti tavaline lühike poisipea mõne arvates). Aga jaa, see oli selline lihtne etendus, igalühel oma karakter mängida ja muidugi oli hästi aru saada, et seekordne suvelavastus ongi tehtud selleks, et külades seda etendamas käia. See aga ei vähendanud naudingut kohe üldse :) Aa, ja muidugi, lauldi ka nii palju, et kohe hästi tore oli ;)
Teisalt siis tänane “Ronk”, sama kirjaniku näidendi järgi tehtud, kui oli “Armastus kolme apelsini vastu”. No kes siis seda viimast ei teaks, eks! See on juba ammu klassikaks saanud ja kõigil vähemalt ühe korra telekast nähtud :D Ehk see siis suurendas ka ootusi Ronga puhul. Lavastajaks apelsinidega kord algust teinud Nüganen.

No mis ma oskan öelda… Ei läinud see etendus tänasesse vihmasesse kolmapäeva kohe üldse mitte. Naljad olid magedad, tõsisem süžee vägivaldselt kokku pandud jalaga-perse naljadega ja mitte ühtegi laulu ei olnud ;) See tundus kuidagi “lambikas” nagu ma enda jaoks mingi aeg välja mõtlesin. Kui Apelsinid olid tehtud hetkel Eestis teravamaks olnud teemadele tuginedes, siis seda enam oli seekord justkui suvalised asjad sinna etendusse kokku kuhjatud.

Mõned eredamad kujud olid siiski, mille kohta loodan, et see ka edaspidi positiivseid mälestusi endaga kaasa toovad. Näiteks Priit Võigemasti mängitud tegelased. Ratsuna oli ta lahe, teenrina mitte eriti, aga toaneitsina – vot see oli juba midagi ;) Ta suutis selle nii hästi välja mängida :)

Teisena avaldas mulle muljet kuninga venda mänginud Elisabet Tamm. Ta mängis selle nooremehe rolli nii hästi välja, et kohati läks täiesti meelest ära, et tegemist on hoopis neiuga. Näoilmed, toonivahetus, emotsioonid, mida välja näitas – see lisas tema karakterile väga tuntavat usaldust.

Ja muidugi ei saa veel mainimata jätta Pantalonet. Ootasin muidugi midagi sarnast, kui oli Apelsinides, aga ei olnud päris see. Indrek Ojari poolt mängitud Pantalone oli minu arvates päris hea.

Kui kogu kambast veel keegi siinkohal äramärkimist väärib, on see Veiko Tubin, kelle karakteriks oli koperdav ja kogelev Tartaglia. Ta oli väga koomiline ja seda omal armsal moel. Teised karakterid mulle väga muljet ei avaldanud nii ühel kui teisel põhjusel… Aga no eks see ole omamoodi loomulik ka :)

Ehk siis kui nüüd asi lühidalt kokku võtta, siis suvelavastusi ma pigem nii väikse vahega esiteks pigem ei vaataks. Teisena tundub mulle, et hea on see, kui etenduste kohta eelarvamusi väga tekkida ei jõua, sest nii võib mõnest heast asjast ilma jääda või mõnes heas asjas hoopis pettuda. Ja mis tegelikult kõige olulisem siinkohal – janti tuleb võtta täpselt sellisena nagu ta on: külajanti külajandina ja komejanti komejandina. Küll siis ka etenduse muljed sellest paranevad.

Viide: Ugala reisib suvel Naabri Mariga
Viide: Linnateatri viimane etendus Lavaaugus on Ronk

Paulo Coelho – Kurat ja preili Prym (eesti k.)

Õpetlik lugu inimese muutumisest, valikutest, hirmudest, kiusatustest ning ahnusest, mis pannakse proovile pidevas võitlustes Hea ja Kurja vahel.

Maailm on tulvil täis ahvatlusi rikkusest, lunastusest ja piiritust armastusest. Kuid inimesed ei märka, et sel kõigel on oma hind. Ühed kujutlevad, et võivad välja anda mis tahes lubadusi, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks.

Pea kõik, kes taolisi lubadusi annavad, muutuvad ise seepeale jõuetuks ja kibestunuks, nagu ka need, kes neid lubadusi uskuma jäävad.

See oli üks järjekordsetest armsatest mõttega muinasjuttudest mõistulugudest. O küsis mu käest, et kas ma loen seda seepärast, et ma tahan lugeda või seepärast, et see on Coelho oma. Päris ausalt öeldes võtsin ma seepärast lugeda, et ta oli kodus riiulis ja mul oli midagi kerget vaja pühapäevaõhtuseks nädalavahetusest väljasaamiseks.

Mulle ausaltöeldes meeldivad Coelho teosed. Vähemasti need mõned, mille olen lugemiseks valinud. Mõned on sellised, mille kohta eelinfona juba teada, et need raskemad, no neid siis lihtsalt ei võta :D

Üks on vist nüüd veel jäänud. Kui ma ei eksi, on tegemist Valküüridega, aga ma päris kindel ei ole… Eks näis, vahepealseks on muud põnevat lugemisvara mul välja mõeldud ja kirja pandud ;)

Franz Kafka – Ameerika (eesti k.)

Tõlkija: Mati Sirkel
Kujundaja: Kristjan Mändmaa
Köide: kõva
ISBN: 9985-62-439-4
LK: 280
Ilmumisaeg: 01.08.06

Vanemad saadavad kuueteistaastase Karl Roßmanni häbi eest Ameerikasse, sest perepoeg sai teenijatüdrukuga lapse. Elu jõuka onu juures ei möödu probleemitult ja Karl peab edaspidi ise hakkama saama. Järgneb suurepärane kirjeldus elust mitmel pool Ameerikas, mis on ühest küljest suurte võimaluste maa, aga sageli ka koomiline ja üksildane paik.

Sellest kirjutan kunagi pikemalt, mis põhjustel ma just Kafka valisin oma lugemisvarasse :D Aga sellest teosest niipalju, et kui ma siin ühele ja teisele kommenteerisin, et Kafkat loen, siis tuli kohe palju vastuseid, et oo, see ju nii segaselt kirjutab, saad midagi aru ka või :D A kui kuulsid, et Ameerika, siis öeldi jällegi et jah, see üks neist normaalsematest vm…

Järgmisena tahaks Kafka Protsessi ka läbi lugeda. Lihtsalt seepärast, et see ju niiii “popp” raamat on ;) Ja seepärast ka muidugi, et see mul kooliajal lugemata jäi :)

Sess sai reedel läbi ja nüüd ongi mul ametlikult järgi jäänud ainult 2 ainet + lõputöö selleks, et oma bakapaber kätte saada. Te ei pruugi nii arvata, aga mina tunnen enda üle tõepoolest uhkust. Olen tegelikult oma õpingutega tunduvalt kaugemale jõudnud, kui ma seda ise kunagi arvata olen osanud. No võttes arvesse eriala ja reaalset tahtmist selles vallas töötada hiljem ja kõike muud sarnast. Tahtsin ju vahepeal hoopis psühholoogiat või sotsioloogiat õppima minna. Selle mõtte muidugi sain koostöös M-iga täitsa peast välja, aga kes teab, ehk kunagi tulevikus õpin magistris või ükskõik kuidas midagi soft‘i juurde siis oma IT-le.

Ootan juba põnevusega sügist, et ära teha oma tõenäosus ja matemaatiline statistika. Samuti proovin ennast psühholoogiliselt ette valmistada, et olla valmis piisavalt süvenema ja ära tegema ka oma matemaatiline analüüs 2. See on kindlasti kohati kole ja raske, aga kui lõpetamine silme ees terendamas, pole vast probleemi enda motiveerimisega ka :)

Tulles aga korraks veel seekordse sessi juurde tagasi, siis kokkuvõttes oli see tõesti edukas. Arvestades seda, et mul oli vaja kahes aines peaaegu ainult eksam vaja teha ja ühes aines projekt ja veel teise nurga alt seda, et terve semestri ma praktiliselt koolis ei käinud, siis saades Java progemise hindeks 3 (sain ainult niipalju aru, et tglt võib progemine loov ja huvitav ka olla, aga mitte minu jaoks) ja Andmebaaside progemise hindeks ka 3 (jälle leidis kinnitust fakt, et kohati pole oluline see, kes sul kursusel on, vaid kellega koos projekti teed) ning viimase nädala jooksul kõvasti rabeletud projekti ja realisatsiooni eest 5, sest ma olin sinna lihtsalt niiiiii palju oma aega investeerinud – ei ole mul tegelikult kahtlustki. Seekord oli tõesti üks edukamaid sesse üldse :)

Nüüd on aga suvi ja töö ja AIESEC, loodetavasti ka puhkus millalgi augustis, et sügisele värskemana vastu minna :)

Päikest sellesse sombusesse külma päeva ;)

Lisamärkus: lõpetamine tuleb ikka kevadel. Kahjuks ei saa neid tegemata 2 ainet teha koos sügisel vaid eraldi semestritel :( a no kevadel ongi ilusam aeg ju lõpetamiseks :P

kell 9:40 olen platsis

täiesti hull, istun õppejõu ukse taga, et konsultatsiooni korras ühtteist küsida, siin on vist järjekorras küll ligi 15 inimest :D Muidugi hea on see, et enamus tiime on 4-5 liikmelised, ehk siis tegelikult on kokku u 3-4 tiimi, kes tahavad õppejõule oma projekti näitama minna. Olgugi et ma jõudsin suht kõige esimesena siia, tundub et esimesena mul oma küsimusi küsima minna ei lasta, sest mingid tsikid tulid ja istusid ukse juurde maha ja kõik. Neil on kl 11 eksam ja nemad peavad kõige esimesena minema. Teist valikut justkui polnudki kellelegi. Isegi mitte neil kahel tudengil, kes enne mind siin olid.

Seest keerab kuidagi ja vastik on olla. Ma tahan, et see hinne käes oleks ja asi korras. Aga võib juhtuda, et see ei saa korda enne sügist, kui projekti realisatsiooni uuesti näitama tuleme… Samas, kes teab, ehk ikka saab kirja midagi. Ligi 70h olen ma selle kallal ikkagi vaeva näinud. Ma lihtsalt ei jõua rohkem.

Aga olgem ausad, kui kõik kolm meie projekti tiimist oleks selle 60-70h kokku semestri jooksul projektile kulutanud, siis oleks meil praegu päris hea asi olemas ka :)

oeh, pole midagi nii lihtne, et õppejõud on andnud ülesande projekti realisatsioonis kasutada ühte välist veebiteenust ja mina siis lähen internetti, otsin ühe ja kasutan seda. Lisatingimuseks on see, et tegemist ei tohi olla nö “külge poogitud” teenusega vaid see peab reaalselt ka kasulik olema süsteemis. Eksole onju.

No ja neid veebiteenuseid tuleb tõesti tikutulega taga otsida. Mu projekti teema pole ju ka midagi nii veider. Tegemist on kõige lihtsama hotelli infosüsteemiga. Tüütu lugu igatahes. Lõpuks ei jäägi siis muud üle, kui võtta üks valuuta ümberarvutaja ja ta kuidagi tööle saada. Ehk läheb arvesse, kes teab…

Vähem kui kahe päevaga peab saama sellest:

midagi sellist, milles oleks reaalselt ka midagi asjalikku võimalik teha… Ehk siis miskitmoodi töötav süsteem. Mul pole hetkel õrnematki aimu, kuidas see välja näha võiks… aga no eks näis – nii palju olen selle projekti peale aega küll juba kulutanud, et mingi tulemuseni pean lihtsalt jõudma!