Riina kogemised

Näiteks pöörasin ma ühel Columbia koosviibimisel erilist tähelepanu ühele kahvatu jume ja blondide lokkis juustega noorele naisele ning pikale elavaloomulisele mehele, kellel olid rohelised silmad ja pikad pruunid juuksed. Ma ei tea nende nimesid, aga kutsume neid näiteks Maryks ja Johniks.

Ma jälgisin neid nende kohtingu vältel ning mulle oli otsekohe selge, et Maryle meeldis John väga ja Johnile meeldis Mary väga. John istus Mary lauda. Nende pilgud kohtusid. Naine vaatas häbelikult maha. Ta oli natuke närvis. Ta kummardus toolil ettepoole. Kõrvaltvaatajale näis seal olevat täiesti ilmselge kohene külgetõmme.

Aga vaatame pisut pealispinna alla ning küsime mõned lihtsad küsimused. Esiteks, kas Mary hinnangud Johni iseloomu kohta langesid kokku sellega, mida ta otsis enne seda kohtingut? Teisisõnu, kui hästi oskab Mary ette näha, mis talle ühes mehes meeldib?

Fisman ja Iyengar oskavad sellele küsimusele õige lihtsalt vastata ning nad on avastanud, et kui võrrelda kiirkohtingul osalejate ütlusi selle kohta, mida nad tahavad, sellega, mis neile tegelikult mingil hetkel meeldib, selgub, et need kaks asja ei lange kokku. Näiteks kui Mary ütles õhtu alguses, et ta otsib kedagi, kes on intelligentne ja siiras, siis see ei tähenda mingil juhul, et talle hakkavad meeldima ainult intelligentsed ja siirad mehed. On üsna tõenäolline, et John, kes meeldib talle kõigist teistest rohkem, osutub kenaks ja vaimukaks, aga üldse mitte eriti siiraks või intelligentseks. Teiseks, kui kõik mehed, kes Maryle kiirkohtingul meeldima hakkavad, on pigem kenad ja vaimukad kui intelligentsed ja siirad, ütleb Mary järgmisel päeval, kui tal palutakse oma ideaalmeest kirjeldada, et talle meeldivad kenad ja vaimuka mehed. Aga see on ainult järgmisel päeval. Kui te küsite temalt seda uuesti kuu aja pärast, ütleb ta jälle, et ta otsib meest, kes on intelligentne ja siiras.

Teile võib andeks anda, kui leiate, et eelmine lõik tekitab segadust. See tekitabki segadust: Mary ütleb, et ta otsib teatud tüüpi inimest. Aga siis antakse talle terve toatäis valikuvõimalusi ning ta kohtab kedagi, kes talle tõeliselt meeldib ja muudab tollel hetkel täielikult meelt selle kohta, missugust inimest ta otsib. Kuid siis läheb mööda kuu aega ning Mary hakkab jälle tahtma seda, mida ta alguses otsis. Mida siis Mary tegelikult mehes otsib?

"Ma ei tea," vastab Iyengar, kui temalt seda küsin. "Kas tegelik mina on see, mida ma alguses kirjeldasin?"

Ta jäi vait, ning Fisman sekkus; "Ei, tegeliku mina toob välja minu käitumine. Sedasi arvaks majandusteadlane."

Iyengar paistis hämmeldunud. "Ma pole kindel, et sedasi arvaks psühholoog."

Nad ei jõudnudki kokkuleppele. Aga samas, ega siin polegi õiget vastust. Maryl on teatud idee selle kohta, mida ta mehes otsib, ning see idee ei ole vale. See on lihtsalt ebatäielik. See esialgne kirjeldus on tema teadlik ideaal: see, mid ta usub, et ta otsib, kui ta maha istub ja järele mõtleb. Kuid ta ei või olla sama kindel nende kriteeriumide koha pealt, mille tõttu tema eelistused tekivad sellel esimesel hetkel, kui ta kedagi silmast silma kohtab. See informatsioon on peidus lukus ukse taga.

– Malcolm Gladwell "Silmapilk", lk 58-59