Riina kogemised

mida teha, kui külmkapis on söömist ootav marinaadis liha, paar tomatit, veidi juustu ja mõned väsinud porgandid ning teises kapis talvitumisest väsinud kartulid? Otseloomulikult tasub sellest teha üks vormiroog ahjus :D

Ehk siis kiirelt ja lihtsalt – koorida mõned kartulid ja viilutada, panna külma vette seisma. Puhastada 1-2 porgandit, viilutada, lisada kartulite juurde. Viilutada marinaadis liha ribadeks, praadida pisut mõlemalt poolt. Lasta kartulitel ja porganditel keeda puljongis 2-3 minutit (mina olen liiga kannatamatu ja lasen ainult korraks nad puljongis keema, seepärast on hiljem kartul veidi kõva, aga mulle meeldib ;)). Viilutada tomat, panna viilud taldrikule või kaussi ja riputada peale veidi soola. Kui kõik ettevalmistused on tehtud, siis nõrutada kartuli ja porgandiviilud ja panna ahjuvormi. Selle peale lisada lihaviilud. Seejärel tomativiilud.

Siis kloppida lahti 1 või 2 muna, maitsestada soola-pipra või muude maitseainetega. Lisada piim, segada korralikult ja valada vormi. Kõige peale panna juusturibad.

Ahjus 30-40 min küpsetades saab sellest mõnusa, maitsva, toitva ja mis kõik veel roa :) Suisa nii hea, et viib keele alla ja tahaks ühekorraga kõik ära süüa. Õnneks tähendab see siiski ainult seda, et järgmiseks päevaks jääb seda ka veidi järele :)

Mõnuuuuuuuuus :)

otsin ikka veel
oma kuuluvust
oma inimesteringi

miks ei sündinud ma
siia ilma
nagu tiiger omasuguste
triibuliste sekka
laisalt taigade
kividel külitama
kõrisid
kiskuma ja jälgi ajama

miks ei sündinud
ma valgete tanupeade
sekka
rehetarede suitsu
vaikima ja vanutama

miks olen pidanud
veerand aastasada
oma karja otsides
endale ja teistele
valetama
usku pöörama
ja südameid murdma

nii palju on valikuid

Kogumikust "Puuduta oma ligimest", Huma kirjastus, 2003

Jim Collins – Heast suurepäraseks

Anthony Robbins – Sisemine jõud

Belasco & Stayer – Piisoni lend

Diana Evans – 26a

Bruno Bettelheim – Muinasjuttude võlujõud

jne. jne. jne.

Ja ma passin siin arvuti taga, et seda postitust kirjutada, selle asemel, et neid põnevaid raamatuid lugeda, häh :D

off i go

My warmest and happiest congratulations to:

Palle,
Ando,
Marko,
Cristo,
Juhan,
Ahti,
Kadi,
Vika,
Siki,
Kärt,
Kadri,
Marju,
Merka

this "school stuff" is now DONE! For some of us, it wasn’t easy, for some of us, it wasn’t that hard. But all in all, the foundation has been laid and we can now all move on to the next challenges :)

My graduation will take place in Technical University of Tallinn on 26th of June at 10 am and whoever comes there is most likely the right person to come :D And I hope to see as many of you from the list above during your graduations ;)

PS. If I forgot some of you, please do forgive me, there’re really sooooo many of you who have done extremely well with all this graduation stuff but I’m afraid my memory is quite limited these days ;) 

H/S – Müsli ja jogurt

Lisa 250 ml maitsestamata jogurtile 1 tl suhkrut, 1 tükeldatud mandariin ja 6 sl suhkruta puuviljamüslit.

L/S – Pastasalat mozzarellaga

Keeda soolaga maitsestatud vees 40 g pastat. Tükelda 45 g mozzarellat ja 150 g tomatit ning sega hakitud basiilikuga. Sega 1,5 tl oliiviõli, 2 sl palsamiäädikat, pool purustatud küüslauguküünt, lisa soola ja pipart ning vala salatile. Tõsta hulka kuum pasta.

Õ/S – Tomati-baklažaani-kartulivorm

Viiluta 250 g kartuleid, keeda 2 min puljongis. Tõsta väiksesse ahjuvormi. Lõika 150 g tomateid, 40 g keedusinki ja pool väikest baklažaani viiludeks ja lao kartulitele. Klopi lahti 1 muna, lisa soola, pipart ja 80 ml piima ning vala köögiviljadele. Pane peale 25 g mozzarella ja 1 tl jagu margariinitükikesi. Küpseta 200 kraadises ahjus 40 min.

Kerge vahepala

Kata 2 näkileiba 1 sl 15% sulajuustu ja tomativiiludega.

Tükelda 1 pirn ja 1 mandariin, kalla üle 150 g maitsestamata jogurtiga, lisa 1 tl vedelat mett.

Ehk siis püüan oma kokandussoone uuesti taasavastada ja proovin uusi maitseid. Näiteks mozzarellat ma enne tänast pastasalatit praktiliselt varem söönud polnudki. Teadlikult vähemalt. Ka õhtune baklažaanivorm tõotab huvitav tulla :P

Pilt on illustratiivse tähendusega ja pärit fine cooking veebilehelt.

Puhkus Viljandis
Leo Normet koostöös Boris Kõrveriga

Kaugele ei maksa sõita!
Kallist aega vaja võita!
Eestiski on mäeharju,
rannas päikest, metsas marju,
igalt poolt saab kõhuvarju.
Osta pilet, istu rongi,
õige pea see kohal ongi.
Kõik teed viivad ainult sinna,
kuhu kõigil vaja minna,
rõõmsa roosa tuju linna!

Puhkuse veedame kõik Viljandis,
sest saame olla siis
nii õndsalt kahekesi.
Amor seal teatavasti suvitab
ja teda huvitab,
kuidas käib me käsi.
Loobuda kui tahad
tüütavast linnakärast,
joobuda võid järvest,
päiksesärast – sellepärast
puhkuse veedame kõik Viljandis,
sest seal just ongi paradiis!

Järve kaldal kohvik-baaris
paistab, kõik on puha paaris.
Teistest välja nad ei teegi,
sulavad vaid armuleegis,
või siis tantsus, kuidas keegi.
Kõrgub üle tantsutare
kaldal vana lossivare.
Kaugus teda küll ei peida.
"Kuule," hüüab, "ankur heida,
rõõmusadamat siin leida!"

Puhkuse veedame kõik …

Ahjaa, lõputöö läks suurepäraselt, ehk siis hindeks 5 ja "suurepärane" :)

Ja mõnus on see, et lõpukleit on ju mul ka olemas! :P nüüd on ainult vaja veel aktust oodata ;)

See on nüüd siis tehtud. Minu pikast lõpetamata asjade nimekirjast saan nüüd ühe asja maha tõmmata :D Bakalaureuseõpe on nüüd läbi!

Praegu oleks ilmselt kõige parem aeg tänusõnad öelda kõigile neile, kes mind selles viimases lõpuspurdis toetanud on! Ka kõige lühematest msn-i vestlusest on äärmiselt palju abi olnud neil hetkedel kui on tunne, et saadaks kõik kus kuuskümmend. Kogu see rabelemine, kõik need unetud ööd ja tagatipuks tänane ennelõuna, huh :D tehtud!!!

Ja natuke nalja ka :D ikka minu kulul, kelle siis veel

Pilt 1

Öö, kell on umbes 2 või midagi läbi. Gmaili tsätis avaneb väike aken teatega "aeg on magama minna". Ma siis vastu, et peaks vist minema jah. Selle peale siis järgmine teade, et minult oodatakse edukat "müügikõnet" kaitsmisel. Okkei, lubasin endast parima anda. Arvuti kinni, pessu ja siis jõuab lõpuks kohale – ma olen ju nii palju kõnesid oma elus teinud küll, et teada, kuidas see kokku panna. Miks ma siis seekord ristivastupidi käitunud olen?! Ehk siis peaaegu kella 3st öösel istun voodi peal, haigutan elu eest ja kirjutan seda õiget kõnet. Sellist, mis täidab tõesti ka mingit seatud eesmärki, mitte ei ole niisama bläägu-bläägu :D

Pilt 2

hommik. Päike paistab tuppa. Esimene emotsioon teadvusele tulles on meeletu paanika – miks mu äratuskell helisenud ei ole?!?!? ma olen ju täiesti sisse maganud, pidin ju veel kõnet harjutama. Appi-appi-appi. Tõusen voodist ja leian kuskilt kaugemalt telefoni, et kella vaadata – äratuskell peaks tegelikult helisema umbes tunni pärast :D Okkei, järelikult võin hetke veel voodis olla kuni äratus heliseb. Nojah, ma suutsin selle tunni jooksul kaks korda veel paanikas kella vaadata, sest millegipärast ei suutnud ma täna hommikul oma äratuskella usaldada.

Pilt 3

IT maja 1. korruse arvutiklass. Viskan mälupulga arvutile järgi, prindin oma slaidid välja. Tuleb administraatoritädi, selline tore. Soovitab, et teinekord võin mugavamat USB kohta kasutada – arvuti ees olevat. Ma hetkeks ei saanud aru, mida ta öelda tahtis, sest ma polnud seda kohta isegi märganud :D Järgmiseks tuli kommentaar, et ma loodan sinna lähiajal rohkem mitte sattuda. Mille peale tädike mulle kaitsmisel palju edu soovis :)

Pilt 4

Käed värisevad, kui ettekannet sellesse arvutisse panen, kust seda esitama hakkan. Teistel on kõigil ilusad viisakad, mul mingi tobe roheline taust. Mõtetu paanika. Ja siis aeg venis ja venis ja venis ja venis, sest enne minu kõnet oli paus ja komisjonist olid pooled inimesed puudu kui ma juba alustada oleks tahtnud. Algus läks ilusti, aga umbes kolmanda slaidi juures hakkasid käed ja hääl uuesti värisema. Sõnad läksid sassi. Aga sellest sain ilmselt ainult mina aru. Küsimused olid vastatavad, kuigi ma suutsin küsimused peaaegu ära unustada selleks hetkeks, kui vastama hakkasin :D Ühel hetkel mõtlesin paaniliselt, et kas ma oma jutu seas nüüd ikka küsimuse ka ära vastasin. Ja kui üks komisjoni liige arvas, et ta lihtsalt kommenteerib, siis ma kasutasin juhust ja kommenteerisin vastu :D

Pilt 5

Seisan Nõmme keskuses lilleleti ees. Jalad on väsinud. Jäätis sulab kotis. Vein soojeneb halastamatu kiirusega. Keda ei ole, on lillepoe müüjanna. Mingit teadet kuskil väljas ka pole. Ilmselt pole siis täna see õige päev lilli osta, pole midagi parata. Järelikult võib koju tähistama minna :D

Ohjahh, neid pildikesi on tegelikult veel ja veel ja veel ja veel ja veel ja veel ja veel ja … aga kes neid kõiki üles jõuab märkida niimoodi ühekorraga.

Ei, siiski, üks pilt veel, selline lühike ja väike, emotsioonidega. Pärast ühte kommentaari trammivestluse kohta jõuavad lõpuks igasugused emotsioonid lakke, mis vallandavad kerge pisaratevoo. Eiei, see ei ole üldse halb, sest vahel on seda ka vaja ;) Lihtsalt käivitusmehhanism oli veider ja palju igasuguseid mälestusi tuli meelde :)

Väga uhke ;) ja taustaks olev muusika on mõnus :D

Viide: Sevenline internetiturundus: riidest auto

Sarjast "oli kord suvi, Inglismaal":

Kiire väike mail, et teada anda, kuidas tänane päev oli...

Käisime jälle Savoy hotellis praktikal, harjutasime, kuidas banketil toitu
serveerida... Päris lõbus oli :D Pärast kooli šoppasime nati, aga
midagi väga ei ostnud... Ja pärast korraks koduskäimist käisime siinsamas
ümbruses ka nati poodides kolamas Sofiga... Aga siin on jamad poed.

Aga nüüd sööma, sest lubasin varsti linnas olla, lähen kirju postitama
internetikohvikusse ;)

Ciao bebé!

Kallistan kõvasti-kõvasti ka :)))

<Neljapäev, 24.06.04 18:00 GMT>