Riina kogemised

7. märts 2007 arutlesin selle üle, kas kandideerida AIESEC Tallinna presidendiks… Üks enda veenmise mõttekäik oli talletunud dokumenti, mille täna ajalooarhiivides surfates jälle üles leidsin :) Olgu ta siis siin edaspidiseks ka kirjas ;)

_________________

Positiivne:

• Kui ma edaspidi tahan facida ja koolitada, siis LCP*-d võetakse tõsisemalt ja võimalused on paremad
• Konverentsid ja koolitused, kus on võimalik osaleda
• Konverentside tasud makstakse suures osas kinni = rohkem võimalusi maailma näha ja kogemusi omandada
• Praktikale minekul on LCP-na võimalik paremat töökohta saada
• Kui aasta ära teen ja hakkama saan, on see super kogemus
• Kui aasta jooksul täiega pange panen oma tiimiga, on see super kogemus!
• Kui ma pärast LCP aastat lähen praktikale ja siis tahan kodus olla, õppida ja muud jama teha, siis olen org juhtimisest väga palju isikliku elu jaoks saanud
• Austus teiste inimeste poolt, et sellise vastutuse olen võtnud omale
• Kui ka kunagi elus firmat ei saa juhtima, siis olen org juhtinud

Vähem positiivne:

• 1 aasta, 12 kuud, 52 nädalat, 365 päeva = tundub päris pikk aeg olevat + sinna juurde lisandub üleminek
• Kui EB** on suurem kui praegune, kuidas hakkama saan? Kogemus puudub sellises tiimis
• Kogemus tiimliidrina puudub
• Mis mul selle aasta jooksul tegemata jääks?
  • välispraktika
  • suvel mingi möll ja väljamaal käimine

Millised on mu põhiväärtused ja kuidas LCPks olemine nendega seostub?

Concern for others – saan veel paremini teisi aidata ja abistada, tunnetan seda vajadust igapäevaselt ja palju väiksemaid ülesandeid kinnitavad seda. Näiteks kui kl 23:30 tullakse mult abi paluma @net***-i postitamise või mõne inimese ülesleidmisel. Olen valmis ka südaööl abistama sõpru matemaatikaülesannetega. Mulle läheb korda see, kuidas teistel läheb ja kui saan nende heaolusse kasvõi natuke panustada, on mu päev korda läinud.

Self control – õpin tohutult juurde enda kontrollimise meetodeid ja saan end arendada. Samuti seda ka teistele edasi anda ja õpetada. Näiteks kui mul palutakse midagi teha ja üritatakse solvunud nägu selle juurest teha, kui ma nõus ei ole, siis teades, et see oleks lihtsalt samasse ämbrisse uuesti astumine, suudan ma sellest üle olla ja asja tegemata jätta.

Independence – LCPna õpiksin väga palju seda, kuidas iseseisev olla, samas tiimi juhtides. LCPna ongi oluline, et ma ei teeks asju teiste eest ära, vaid aitaks inimestel ise nende teadmisteni jõuda. Ka praeguses tiimis on vaja väga palju iseseisev olla, sest alati ei ole tiimikaaslased mind toetamas, kui vaja mõni otsus vastu võtta või midagi konkreetset välja töödata.

Closeness – saan ka ühe uue tiimiga väga lähedaseks, praegustest tiimikaaslastest (Siim & Siki) on küll sõbrad kogu eluks. Tunnen, et võin igasuguste muredega nende juurde minna ja mul ei ole imelik nendega rääkida. Näiteks nii Siimu kui Sikiga suudan väga adekvaatselt hinnata oma isiklikku elu ja tean, et nad kuulavad mind alati ära ja annavad oma hinnangu. Samas oskavad nad piisavalt mind aidata teemast üle olemisel, nii et probleemid muutuvad tühiseks.

Commitment – pühenduda millelegi nii põhjalikult, kui seda on LCPks olemine, 1 aasta on minu kätes ja samas ma tean, et kui ka põrume, siis õppida on siit oioi kui palju. Näiteks see, kui minu ülesanne on tegeleda küsimuste ettevalmistamisega täisliikme intervjuudeks ja see kohati suisa igav tundub – suudan ma sellegipoolest asja endale huvitavaks teha ja lõpuni viia.

Millised on mu tugevused tiimiliikme/tiimijuhina?

Mida ma endas järgmise aasta jooksul arendada tahan? (Oskused, teadmised, kogemused)

________

* LCP – Local Committee President ehk AIESEC Tallinna president
** EB – Executive Board ehk AIESEC Tallinna juhatus
*** @net – AIESEC-i veebikeskkond

Täna õhtul…

Eile õhtul Sa tulid,
läbi lillede nägin Su nägu.
Eile õhtul lõi lõkkele tuli,
millest öö varjus ei saanud ma jagu.
Täna õhtul sa tulid,
et jätta mind üksi kui tähed.
Homme õhtul Sa uuesti tuled,
öeldes, et lõplikult lähed.

Varsti lähen ka mina,
nähes vaid hääletut kuud.
Lähen homme, ülehomme…
otsides sõnatut elupuud.
Aasta pärast ikka veel lähen,
mõeldes ei midagi muud.
Loodan et pääsen kord sellest,
et otsin hinge uut.

/ Riina Maisa – circa ‘99 /

Pisarad

keegi pillas oma sydame
mu silmadesse
nagu kylma viha
või raheterad mis ei sulagi
kunagi

keegi poetas oma pisarad
padja pehmusesse
oodates armastust
õnne või midagi
kedagi

keegi keda meie ei tunne
juuste varjus nuttis
häbelikult ja salaja
viina jõi ja sigatses
ennast leida igatses

/ Lissel /

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Ummiktänav

Oma unenäos ma mööda kaunist tänavat jalutasin
Jalutasin,
alateadvuses kummitamas keegi,
keegi, keda pidin sel lõputul tänaval kohtama
Jalutasin,
lugedes samme,
et jõuda Temani…
Ohutunne mind järsku ahistas,
tõstes silmad,
lootes näha kaugust –
ma kohkusin,
silmates ummiktänavat, mõistsin,
et seda, keda kohata lootsin,
ei näe ma enam iial,
minnes vastu oma lõpule,
vihmgi mind kosutavalt lohutas…
Ma ärkasin,
südames ohjeldamatu ahastus

jäädes oma unenäos

lõputule ummiktänavale…

/ Stella Klaus /

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Armujook su klaasis

Ma tahaks olla armujook su klaasis.
Jook, mis avab ometigi Su silmad
ning mida keegi teine siin ilmas
ei ole maitsta saanud.

Ma tahaksin kõrvetada Su kurku
ning voolata verena Su soontes.
Tahaksin tuua Su pähe meeletuid mõtteid
ning panna Su käsi tegema meeletuid tegusid.

Ma soovin olla armujook sinu klaasis
ning muuta Su pilgu pisut hullunuks.
Kui Sa mind jood, olen ma osa sinust
ning Sina oled osa minust.

Sa pead vaid võtma kätte klaasi
ning jooma, pead jooma põhjani.
Hetke pärast võidki tunnetada,
et selle joogi läbi saime me üheks.

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Tahaks Sulle öelda
Seda ja teist.
Vestaks pettumistest, kartustest
leidmistest, lootustest, ihast.
Räägiks armastusest, räägiks meist.
Mahavaikitud sõnad
halvad ja head.
Milleks need meile?
Eksisteerimas vaid endas.
Kõigutamas tasakaalu, vaevamas pead.
Vaadata mu sisse
õnneks ei saa
Sa ehk näeksid,
et olen nõrk.
Vaid ühes olen kindel – armastan.
Mu eksinud hingel seda ja teist.
Paistaks pettumisi, kartusi, leidmisi, lootust, iha.
Näeksid armastust ja meid.
Ära taha vaadata mu sisse. Siiski.

/ BET (ZO) /

Leidsin vanades veebilehekülgede versioonides tuuseldades väikse portsu luuletusi, mida kunagi armsaks olen pidanud. Täna neid uuesti lugedes meenub pea iga luuletus jälle ja uuesti. Nad on siiani mu jaoks armsad ja selleks, et neid edaspidigi üles leiaksin, on nad nüüd siin blogis uuele elule puhutud. Siiralt kahju on vaid sellest, et nende autorite kohta puudub mul igasugune info…

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

öö sülle kukuvad pisarad
öö sülle me silmad kord kustuvad
öö süles on valu ja igatsus
öö süles on ääretu armastus

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Ühel ajal üks ja sama raamat
kas see tähendab siis hingesugulust
kas see mingil määral meid nüüd lähendab
samad eelistused sama mõttekäik
see meid kahjuks kokku küll ei vii
liiga kõrgelt lendab unistuste tiib

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Sa sõnadeta andsid lubadusi.
Jah, pidada Sa neid ei suutnud eal,
kuid minu korda saatma panid rumalusi.
Nii andsin välja veksleid Sinu nime peal.

Ma kaugelt palju Sinust sisse võetud olin
ja usaldasin tundeid üleliia.
Nüüd kõiges süüdistada ainult ennast tohin,
sest täna avastasin: mina olen Sina…

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Tahaksin
endale saada
su silmad
su huuled
su keha
Tahaksin
sinuga olla
ja sulle haiget teha
Tahaksin viimse kui piisa
välja sust pigistada
ja veidike hiljem
su üle naeru kihistada

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Viimast korda
oma käe
su pihku surun
sügavale
et kaoks värin
sõnu hoolsalt valin
et saaks põhjendatud minu soov

end
su embusesse peidan
põgenen
veel hetke
enda eest

sinust
viimast lonksu võtan
ära lilli
hauale mul’ too

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Õues on pime
on öö
kuid taevas
tähti ei ole
ei ole ka kuud
on ainult pilved
ja muudkui
tilgub ja tilgub
seda ilget vedelikku
mulle krae vahele

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Veidike tolmu
Mõningaid härmalõngu
Peotäis roostes naelu
Peatäis väljanutmata vaevu
Kaks katkist tooli
Padi embab pead mis kannab krooni
Väsind vana karp
Üks kellata kägu
Ühe suurusest hullustatu
Segane unenägu

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Armastan vikerkaart ja virmalisi,
tormis möllavat merd ja taevast,
kus pole pilvi.
Armastan äikesevihma ja sigaretisuitsu
nelkide lõhna ja lumetuisku.

Armastan šokolaadi, jäätist ja
SIND…

Dorian Gray

Piltilus noormees, kes alguses oli liht­ne, loomulik ja südamlik. Ta oli kõi­ge rikkumatum olevus terves il­mas. Aga temas toi­mu­­nud muu­tus te­gi ta süda­me­tuks, justkui po­leks tal enam sü­dametunnistust.

Basil Hallward

Väga hea ja õrna hingega kunstnik, kes pani oma maalidesse väga palju ise­­endast. Tema maalis portree Do­ria­­nist, mis hiljem, nagu sel­gus, ku­ju­tas tegelikult Doriani sü­da­me­tun­nis­tust, sisemust.

Lord Henry Wotton e. Harry

Rikutud abielus noormees, kellele üle kõi­ge meeldis filosofeerida ja uuri­­da ini­mes­te sisemust. Doriangi oli üheks tema jär­je­kordseks uurimi­sobjektiks. Ta pani põ­hi­­mõtteliselt Doriani tege­ma, mida ta ise ei julgenud / tahtnud teha.

Sibyl Vane – kolmanda klassi näitle­jan­na, kes armus Dorianisse, kaotas see­tõttu oma väga hea näitlejaande ning võttis endalt elu.

James Vane – Sibyl-i vend, kellele ei meeldinud, et ta õde saab läbi sel­lise inimesega nagu Dorian. Tema jaoks ei tähendanud midagi see, et Dorian oli džentelmen ja aristokraat ja et tal raha küll oli. Vend tah­tis, et Sibyl hoiaks noormehest eemale.

Mõtteterad ja aforismid teosest “Dorian Gray portree”

See ei ole küll öeldud Oscar Wilde’i poolt, aga mingil määral on see siiski tõde:

Aforism ei ole kunagi täielikult tõde, ta on kas pool tõde või poolteist tõde.

Read more