Riina kogemised

Jõulukingid olid jutuks ükspäev. Ja see, kas ma ühele heale sõbrale plaanin kingitust teha. Sellesama sõbraga oli siis jutuks. Ja järjekordne näide, kuidas mingid põhimõtted või väärtused ennast kuidagi kõva häält tegemata paika panevad – ütlesin, et ma ei tee talle kingitust. Mitte selle pärast, et ma temast ei hooliks. Mitte sellepärast, et mul selle jaoks vähe ressursse on. Vaid kõige rohkem selle pärast, et täna olen ma väga sellise maailmaavatega, mis ei luba mul teist inimest sarnasesse olukorda panna, kui ma ise olnud olen.

Näha aeg-ajalt mingeid kingitusi siit-sealt kogunemas (näohoolduskomplekt üheks puhuks, kommikarp teiseks puhuks, kolmas asi kolmandaks puhuks jne jne) tundsin mina end igatahes igal korral halvasti.

Seda on keeruline selgitada, aga emotsioonid seda ongi. No ja nagu näha pole ma sellest tänaseni veel üle saanud. Mis seal’s ikka, elu läheb edasi.