Riina kogemised

Vabalt valitud juhtumikirjeldus/edulugu vaba tarkvara maailmast – ~ 1-2 lk

Apache HTTP Server (ehk enamjaolt lihtsalt Apache) tundub olevat üks edukamaid projekte läbi ajaloo. Esimene versioon sai loodud Robert MaCooli poolt NCSA-s, aga ta läks 1994 keskpaigas minema ja projekt jäi pooleli. Samal ajal ringles e-mailidena suur hulk parandusettepanekuid, mida võiks teha. Brian Behlendorf, Roy T. Fielding, Rob Hartill, David Robinson, Cliff Skolnick, Randy Terbush, Robert S. Thau, Andrew Wilson moodustasid esimese Apache grupi. Esimene ametlik versioon pärast paranduste tegemist oli 0.6.2. ja avaldati 1995. aasta aprillis. Pärast seda tehti veel usinasti tööd ja viidi sisse parandusi ja Apache 1.0 avaldati 1. detsembril 1995. Grupi moodustamisest läks mööda vähem kui aasta kui server sai nr 1 serveriks internetis ja on seda tänapäevani.

10. aastat tagasi moodustati Apache Software Foundation, et serverile organisatsioonilist, legaalset ja finantsilist tuge pakkuda. Sama sihtasutuse alla kuuluvad ka paljud teised vaba tarkvara projektid.

Arendamise poolelt on moodustatud tuumik, millesse kuuluvad projekti esialgsed loojad ja aegajalt juurdevõetud eriti silmapaistvad tegelased. Tuumik juhib projekti ja lisaks neile on veel “pühendunud”, kellel on ligipääs koodi “hoidlasse” ja kes aitavad projekti ja selle dokumentatsiooni hallata. Esialgsed reeglid on tuumiku poolt määratud, aga neid võidakse projektijuhtimismeeskonna poolt ka muuta. Kõikidele on koodile ligipääs tagatud – enamusele siiski vaid lugemisõigustega. Koodimuudatused esitatakse e-maili teel ja pannakse hääletusele. Peamine suhtlusvahend ongi e-mail.

Tegijatel on suur soov, et Apachet kasutataks väga laialdaselt ja et see oleks alati tasuta kasutamiseks võimalik. Just see, et Apache tasuta saadaval on, muudab ta parimaks teiste seas, sest just nii on kasutajate ring lai ja tagasiside väga hea ja kasulik.

Apache veebilehel on lihtsalt ja mugavalt kogu vajalik informatsioon kättesaadav nii kasutajale, kes soovib toodet kasutada kui ka entusiastidele, kes soovivad oma panuse Apache arengusse anda.

Auhinnad, mille Apache on saanud ning oma veebilehele üles pannud, on küll eelmisse sajandisse jäänud, aga see ei vähenda projekti edukuse kaalu. Ka projekti toetajate nimekiri on muljetavaldav – Google, Yahoo, Microsoft ja HP, kui mainida suurimaid.

Apache on edulugu, mille sarnast ilmselt teist ei ole – 2009. aasta märtsis on Apache kasutuses 46% veebisaitidel ja 66 protsendil miljonist tihedaima liiklusega veebilehtedest (Netcrafti uuring, via Wikipedia)!

Viide: http://httpd.apache.org/

Üks kodune töö :)
Lugeda [L] S. Levy Hackersi 2 esimest peatükki ja kirjutada ajaveebi enda arvamus/hinnang.

Selle artikli lugemine lükkus muudkui edasi ja edasi. See oli mul kogu aeg arvutikotis kaasas, et sobival hetkel siis ette võtta. Ühel korral läks isegi õnneks sellest 10 lehekülge lugeda ja tõsiselt huvitav oli. Asjaolude kokkulangemise tõttu jäi aga esimese ja teise lugemise vahele liigagi pikk vahe. Mis põhimõtteliselt tähendas ainult seda, et ma siis selle esimese osa täna jälle igaks juhuks ka üle lugesin.

Artikkel oli mõnusalt positiivses toonis kirjutatud ja suhteliselt “lihtsas” keeles ka. Niiöelda jutustuse vormis on alati huvitavam sellist ajaloolist teksti lugeda, kui kuivi fakte ja igavat teooriat tuupida. Autor suutis kenasti edasi anda emotsioonid, mida need tüübid seal MIT-is läbi elasid arvutite tuleku ajal. Mulle meeldis eriti see koht, kus kirjeldati üht vimkat, mida poisid ühele valvurile viskasid. Nimelt oli IBM uhke ülikallis arvuti juurde õpilastel ligipääs keelatud ja seda valvati päris usinasti. Ükskord juhtus aga nii, et nad ilmusid valvuri juurde ühe sellise väljanägemisega jubinaga, mis justkui võis sellest suurest arvutikolakast pärit olla. Valvur oli väga šokis ja läks päris usinasti selgitusi tarvis, et ta lõpuks aru sai, et see üks nali oli, mida poisid tegid :D

Suure tõenäosusega ei oleks tänane arvutimaailm nii kaugele arenenud, kui selliseid tüüpe poleks tol ajal eksisteerinud, kes elasid artikli lõpus toodud põhimõtete järgi. Nad uurisid ja puurisid programmikoodi, kasutasid maksimaalselt ära seda aega, mis oli võimalik arvuti juures seda torkides veeta ja seeläbi arenesid ise ja aitasid ülejäänud maailmal kõvasti edasi areneda. Täiesti hull entusiasm, viitsimine, tahtmine ja tõsine huvi selle maailma vastu on tõesti hämmastamapanev.

Ilmselt üks olulisemaid asju, mida ma sellest artiklist õppisin, on see et kui varem oli mu jaoks suht selgusetu, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril, siis pärast sellistest häkkeritest teadasaamisest on täitsa selge, et häkkerite vastu ei ole mul küll enam mitte ühtegi halba sõna öelda. Kui nad muidugi just selle häkkerieetikaga kooskõlas toimetavad :D

Lugeda läbi [L] Innovation Happens Elsewhere (kui kõike ei jõua, siis vähemalt algus ja 6. peatükk) ja kirjutada ajaveebi enda arvamus/hinnang

Kui nüüd kõik päris ausalt ära rääkida, siis tuleb tunnistada, et vaba tarkvara loomise osas ei olnud mul enne selle raamatu kättevõtmist kohe üldse mingit aimu. Ühtteist ma ilmselt oleks osanud tuletada kui jutuks kellegagi peaks see tulema, aga siis ka väga üldises plaanis. Tüübid on hästi lihtsas ja arusaadavas keeles kirja pannud nö põhitõed, mida peaks ühe vaba tarkvara projekti puhul arvesse võtma. Alustades muidugi sellest, et mis üldse kvalifitseerub selle alla, milleks selline lähenemine hea on, kuidas projekti ette valmistada ja läbi viia jne jne.

Kõik see jutt, mis sinna kirja on saanud, on täitsa loogiline ja mis mulle eriti meeldib – näidetega varustatud! Kirjeldusi on toodud erinevatest valdkondadest – Linux, Common Lisp, Turbo Pascal, Open Office, Apache ja paljud teised. Autorid on teinud põhjaliku töö ja see annab nende kirjeldatule vaid kaalu juurde.

Peatükk 6, mis kindlasti soovitati läbi lugeda, oli äärmiselt huvitav. Selles kirjeldati suhteliselt detailselt ja üksipulgi koos põhjendustega, mida peab vaba tarkvara arendamisel silmas pidama. Muidugi võib öelda, et tegelikult on need tegevused iseenesestmõistetavad ja selle jaoks nüüd siis vaja sedasorti raamatut kirjutada. Aga on vaja! Vahel on vaja ka kõige lihtsamad asjad ühte kohta kirja panna, et oleks hea võtta, näpuga järge ajada ja kontrollida, et kõik oleks tehtud. Niiöelda check-list funktsionaalsust täidab see raamat kohe kindlasti – eriti just see mainitud peatükk.

Täitsa huvitav võrdlus tuli seda lugedes pähe hoopis teisest maailmast – ühe mittetulundusühingu tegevustest, kus tegelikult paljud tegevused ju kattuvad. Ühist koodi asendavad need mitmed dokumendid, mida ühiselt Google doc’is on vaja toimetada, kogukonnaks on vabatahtlikult tegutsevad organisatsiooni liikmed, arendajateks on ühed liikmed ja kogu organisatsioon saab sellest kõigest kasu. Täitsa veider, et sellist võrdlust on isegi tuua võimalik.

Igatahes sai see raamat mu järjehoidjatesse kirja ja kui kunagi peaks vaja olema ühte head materjali vaba tarkvaraga alustamiseks, siis tean kuhupoole pöörduda.

vahel on tunne, et nii palju toimub kogu aeg, et isegi hingata ei jõua :) Ja see pole üldse halb ;)

… sest kooliasjad tahavad tegemist ja neisse süvenedes tunduvad teemad tõeliselt huvitavad

… sest sõbrad tahavad külastamist ja nendega koos olla on ekstra hea

… sest ilusad ilmad tahavad õues jalutamist ja see värskendab pead

… sest tööasjad tahavad tähelepanu pööramist ja nendega tegeledes kasvavad teadmised

… sest ühel hetkel tahan ma ju ometi suve nautida ja selle eeltööd tuleb teha just nüüd!