Riina kogemised

Üks lihtne ja asjalik selgitus kuidas teemasse parooliküsimist sisse kirjutada, siit

http://zeo.unic.net.my/password-protected-wordpress-blog/

Üle võrgu oli failide kopeerimine üliaeglane. Selle vastu sain rohtu siit: http://www.windowsreference.com/windows-7/slow-network-file-copy-issues-in-windows-7-caused-by-remote-differential-compression/

Oeh, nüüd on seda pusimist päris kõvasti olnud juba. Suurimaks hädatoojaks siinjuures ATI 3400 ja sisemine videokaart, mis kokkuvõttes tahavad switchable graphics olla. Kui enam muu ei aidanud, võtsin biosist ATI peamiseks asjatajaks ja nüüd on siis ok.

Lahendus pakuti välja siin: http://www.sevenforums.com/drivers/9841-w7-thinkpad-t400-ati-radeon-3400-series-driver-2.html

Käisime veebruarikuus Kanaaridel emaga, Tenerifel täpsemalt. Ostsime sealt koju kaasa ühe komplekti kastmeid – 2006. a on ajakiri Köök neid nimetanud mojo’ks (nimetus tuleb portugali keelest).

Olgu liha- või kalatoitude juurde, tüüpilised kanaari kastmed mojod (sõna jällegi portugali keelest) tuuakse alati lauale väikestes kaussides. Punane mojo – pikantne oliiviõli kaste hulga tšillipipra, safrani, küüslaugu, mandlite, juustu jm lisanditega. Roheline mojo – oliiviõlile on lisatud koriandrit, petereselli, paprikat.  Kolmandaks on tavaliselt küüslauguga tugevalt maitsestatud majonees – seda mojoks ei kutsuta. Kastmeid müüakse ka poodides, kus neid igaüks koju kaasa saab osta.

Igatahes – proovisime neid suve hakul ühe korra vist mingi grill-liha kõrvale. Tee mis sa teed, aga need olid üleliia äädikased ja keegi neid sellest ajast rohkem puutunud polegi. Kuni eilseni, kui ma otsustasin ühte neist siiski veidi hävitada. Abiks oli siinjuures teadmine, et kui äädikast asja hautada, peaks äädikast suhtkoht vabanema.

Võtsin siis väikse purgi šampinjone, hakkisin nad suht väikseks (sest mul on seentega mingi oma teema). Järgmiseks mõned väiksed hapukurgid, hakkisin suht väikeseks. Seejärel võtsin kapist porrujupi ja hakkisin sellest ka osa ära. Siis hakkliha pannile, pruunistasin natuke ja lisasin mõned teelusikatäied kastet peale, õige pisut veel pannil ja valasin siis pannilt kaussi ära, sest köögiviljad oli ju vaja ka ära praadida vähe. Köögiviljadele panin ka kastet peale maitsestamiseks suht kohe kui nad olid pannil kuumaks läinud. Näpuotsatäis soola ka, veidi hautamist ja hakkliha pannile tagasi. Mingi hetk panin seda kastet veel usinasti juurde – seda oli ju ikkagi hävitada vaja.

Kolmandiku purgist suutsingi lõpuks ära teha. Hautasin seda kastet madalal tulel kuni spagetid valmis said. Kaste spagettidele ja igatahes väikevennalt sain kiitvaid kommentaare! :D

See sai alguse juba eelmisel pühapäeval kui Kristi toidupoes pisut liiga palju pirne korvi ladus. Need jäid muidugi keeksisöömise tõttu korvi paremaid päevi ootama. No need paremad päevad jäidki tulemata, kuni tänaseni. Kuna nad juba päris ära hakkasid väsima ja meil parajasti Marina õhtul külla tulemas Katani asustajaid mängima, sai muidugi mõeldud-tehtud, et kooki ma küll tal poest kaasa tuua ei lase. Parem teen siis juba ise. Eriti kuna see on juba tavapäraseks saanud, et kodus on kindlasti mune, jahu, küpsetuspulbrit ja rosinaid-pähkleid.

Hommikul küpsetasin Heleni juurde kaasa maitsestamata jogurtiga tehtud kardemonikeeksi. Nüüd siis läksin Nami-nami ja Toidutare lehele pirni võimalikke kasutusviise otsima. Olulisemateks tingimusteks, et peab olema lihtne teha ja et kõik asjad peavad kodus olemas olema. Nii ma siis selle pirni-ploomi koogi otsa sattusingi.

Pirnikook

Allikas: Targu talita
Autor: Sirje Rekkor

Ploomide, metsapähklite ja rosinatega pirnikook, mida võib pidulikul puhul serveerida vaniljejäätise või vaniljekastmega.

Koostisosad:
125 g võid või küpsetusmargariini (200 g)
1,5 dl suhkrut (2,4 dl)
2 muna (3 tk)
2,5 dl nisujahu (4 dl)
1 tl küpsetuspulbrit (1,6 tl)
2 sl vahukoort (3,2 sl)
4 pirni (6,4 pirni)
8 kivideta kuivatatud ploomi (~13 tk)
0,5 dl rosinaid (0,8 dl)
0,5 dl hakitud metsapähkleid (0,8 dl)
rasvainet koogivormi määrimiseks
riivsaia üleraputamiseks
tuhksuhrut koogile raputamiseks

Valmistamisviis

1. Ahi soojendada 200ºC.
2. Või sulatada paksu põhjaga keedunõu ja jahutada.
3. Lahtikäiv koogivorm (läbimõõduga 24 cm) määrida rasvainega ja raputada üle riivsaiaga.
4. Või vahustada suhkruga, lisada ükshaaval munad pidevalt vahustades.
5. Nisujahu segada küpsetus pulbriga ja sõeluda muna-või segusse.
6. Segada ühtlaseks, lisada koor ja segada ühtlane taigen.
7. Pirnid koorida, südamikud eemaldada ja viljaliha lõigata viiludeks.
8. Ploomid hakkida peeneks, rosinad segada vähese jahuga.
9. Taignasse lisada 1 viilustatud pirn, ploomitükid, rosinad ja pähklipuru.
10. Taigen valada koogivormi, ülejäänud pirniviilud laotada taignale.
11. Küpsetada keskmisel siinil 200ºC juures 30-35 minutit.
12. Lasta jahtuda, enne serveerimist raputada peale tuhksuhkrut.
13. Pidulikul puhul võib kooki serveerida vaniljejäätise või -kastmega.

28cm vormi jaoks on vaja kogused läbi korrutada 1,6-ga. Teisiti tegin seda, et võid panin poole vähem kui retseptis öeldud, lisasin 1tl vaniljesuhkrut tavalise suhkru hulka + näpuotsatäis soola. Küpsetasin 35+5 min. Viimaseks 5 minutiks keerasin kooki ahjus 180 kraadi :D Sõime seda vaniljejäätisega, milles olid šokolaaditükid sees. Igatahes tuli välja ülimaitsev :) Pirne jäi ka pisut üle, teinekord võib need veidi paksemateks viilakateks lõigata.

Ja et oleks pilt silme ees:

From 2009-10-11-katan

Ühel täiesti teistsugusel päeval otsustasime täiesti teistmoodi tee Tallinnast Viljandisse ette võtta. No hea küll, Tallinn-Tartu maanteed väldime juba ammu ja seda vana Viljandi maanteed mööda olime ka juba mitmeid kordi sõitnud. No seekord oli aega küllaga ja seepärast võtsime ette väikese kõrvalepõike Laupa mõisa juurde ja Soomaa äärde Hüpassaarde. Ja vahepeale jäi selline vahva koht nagu RMK tõrvaaugu puhkekoht.

From 2009-08-02-tallinn-viljandi

From 2009-08-02-tallinn-viljandi

From 2009-08-02-tallinn-viljandi

Pildid on albumis ka:

Folgiga algas meil mõlemal ametlik suvepuhkus. Selle jaoks oli meil muidugi plaane igasuguseid, enamus kohtadest sai täitsa külastatud :) Esimeseks oli meil planeeritud Värska kant. Kuna Värskas olev muuseum aga esmaspäeviti kinni ja teisipäeva hommikuks oli tarvis Viljandis tagasi olla, tuli sellesse plaani väiksed muudatused teha. Lebotasime siis folgiväsimuse pühapäeval välja ja panime Põlva poole ajama.

Esimene peatus oli Võrtsjärve ääres, kus ema väikse supluse tegi, mina põlvini vees käisin ja Jürgen niisama kaldal parme söötis. Vesi oli väga soe, sogane ja mitte just kõige kutsuvam :D No igatahes sai järve linnukese kirja. Vaatasime hiljuti valmissaanud vaatlustorni üle ja nautisime Võrtsjärve ilu.

From 2009-07-27-rabas

From 2009-07-27-rabas

From 2009-07-27-rabas

Sealt edasi Tartusse ja Põlvasse. Järgmisel päeval võtsime plaani Lonny’ga sõitma minna Ahja jõele ja seejärel väike rabamatk ette võtta. Taevaskoja jäi lihtsalt mugavasti nende kahe plaani vahele :D Lonny kapten ei tahtnud meid küll esialgu selle sõidu peale võtta, mis just siis minemas oli, kui kohale jõudsime, aga pärast pisikest porisemist saime ikkagi käidud. Väga mõnus sõit oli ja kuigi ilm oli päris soe, hakkas jõe peal ikka parasjagu jahe.

From 2009-07-27-rabas

Pärast paadisõitu tegime väikse jalutuskäigu metsas, st vaatasime seal Taevaskoja matkarajal kõige olulisemad kohad üle ja peesitasime pisut Suure Taevaskoja juures muru peal päikse käes. Igati mõnus olemine.

Kui see kohustuslik osa tehtud, võtsime suuna Meenikunno rabale. Enne tuli veel üks poeke üles leida, et veidi keha kinnitada (mis esiti tundus mitte kuigi olulisena, aga hiljem tõestas, et ilma polekski saanud). Meenikunno raba matkaraja alguses oleva päikesetõusu maja juures tegime väikse pikniku – pehme tuul paitamas ja päike rabalaukal sillerdamas.

Kui rabas olev laudtee käidud sai, jõudsime järgmise RMK majakese juurde. Ja sealt algas meie toreda seikluse hoopis teistsugune pool. Nimelt oli vaja kõik kaasavõetud anumad mustikaid täis korjata. Otseloomulikult see meil ka õnnestus. Majakese juures oli juba mustikaid palju, aga mida edasi, seda rohkem neid oli. Ühel hetkel tuli lihtsalt vägisi ennast mustikate juurest ära sundida, sest muidu oleks võinud sinna metsa jäädagi. Kuna meil polnud väga täpset aimdust, kui pikk metsatee tagasi auto juurde on, ei saanud seda minekut liiga hilja peale jätta.

Oh õudu, kui ühel hetkel avastasime, et märgitud rada rabaservas otsa lõpeb. Ema käis suisa kaks korda sama rada läbi. Me olime peale kõige muu ju lahtiste jalanõudega ja neid sipelgaid oli seal metsa all ikka kohutavalt palju ja nad ajasid väga närvi mind ikka. Kui õige rada leitud, panime mööda seda ajama, aga see metsaalune oli ikka väga märg. Mul olid ju alt aukudega plätud jalas :D Kõigele tipuks otsustas ilm just sel ajal ära keerata, kui me veel metsas olime. Ehk siis selline hea sahmakas hoovihma tuli ja me kõik saime suht kontideni märjaks. Aga mustikad olid head!!!

Kerge eine Põlvas ja südaööks saime Viljandisse tagasi. Seiklus oli väga tore ja sinnakanti tahaks kindlasti veel tagasi minna. Kant on igatahes täiesti super!

Täiendus 18.08.09: Müüdud :)

On kätte jõudnud aeg välja vahetada mind mitmeid aastaid ustavalt teeninud süler Dell Latitude D600. Kel huvi, siis lisaks alltoodud infole saab lisa küsida otseloomulikult ka minu käest :)

Dell Latitude D600 – 1.6GHz, 512MB DDRAM, 40GB, Radeon 9000 32MB, 14.1″ XGA

Dell Latitude D600
Pentium M 1,6GHz
512MB 266MHz DDRAM
Fujitsu 40GB 5200rpm HDD
ATI MOBILITY/RADEON 9000 32MB
14,1″ XGA
CDRW/DVD-ROM
Võrk Broadcom 570x Gigabit Integrated
WiFi Intel Pro/Wireeless LAN 2100 3B
Integreeritud SmartCard Reader (rahvakeeli ID-kaardi lugeja)
1xPCMCIA, 2xUSB
Aku ~1h
Windows XP PRO litsents põhja all (kulumata)
Laadija
Kaal ~2,45kg
318×258x33mm

Lugeda ja kommenteerida: (1) Eben Moglen, “Anarchism Triumphant” (saadaval ka siin);

Autor on päris põhjalikult selgitanud tagamaid, kust pärineb tarkvara litsentseerimise vajadus. Näited nii IBM-i, Microsofti kui Linuxi maailmast lisavad tema arutlustele kaalu ja aitavad jõuda artikli põhilise sõnumini – kui omanduse teema tee pealt eest saada ja paljude inimestega koos tegutseda, on võimalik väga kiirelt ja väga kaugele areneda, sest loomingulisus tuleb sellisel moel just kõige ehedamini esile.

Artikkel oli küll suhteliselt keerulises keeles kirjutatud ja nii mõnigi lõik tuli mitu korda üle lugeda, siiski oli see väga põnev lugemine eriti just toodud näidete osas. See artikkel kuulub vaieldamatult selle aine lugemisvara komplekti.

Ahjaa, Tarmo ülevaade artiklist oli ka täitsa hea lugemine ;)

vahel on tunne, et nii palju toimub kogu aeg, et isegi hingata ei jõua :) Ja see pole üldse halb ;)

… sest kooliasjad tahavad tegemist ja neisse süvenedes tunduvad teemad tõeliselt huvitavad

… sest sõbrad tahavad külastamist ja nendega koos olla on ekstra hea

… sest ilusad ilmad tahavad õues jalutamist ja see värskendab pead

… sest tööasjad tahavad tähelepanu pööramist ja nendega tegeledes kasvavad teadmised

… sest ühel hetkel tahan ma ju ometi suve nautida ja selle eeltööd tuleb teha just nüüd!