Riina kogemised

Mulle meeldivad igasugused tarretised. Eriti on need kuidagi viimasel ajal ette jäänud.

Esimest korda tegin lihtsat jõhvikatarretist – purustasin jõhvikad ära ja lasin läbi teesõela. Järelejäänud kestasid keetsin pisut, et tekiks jõhvikamaitseline vedelik. Siis lisasin natuke suhkrut, selle jõhvikapüree ja leotatud-sulatatud želatiini. Natuke jahtus maha ja siis külmkappi. Maitsev nii jäätisega kui ilma.

Ja täna võtsin ette teistsuguse tarretise – kapis oli üks roheliste viinamarjade jogurt ja sügavkülmas talve üle elanud purustatud maasikad. Segasin need kaks asja omavahel kokku, lisasin sinna veidi leotatud-sulatatud želatiini, asi klaasi ja külmkappi. Hommikusöögiks või lõunaseks magustoiduks suht ideaalne asi :P

Lisaks olen vahepeal teinud maitsvat kirsi-kohupiimakooki – tegin küll kursakaaslastele eelmisel õhtul valmis, aga eriti hea oli olnud ülejärgmisel hommikul – ma ise ei tea, aga kommentaare sain ülihäid :)

Teine mõnus ja maitsev elamus oli tuunikalapirukas - tegin selle muidugi jälle nii, et pool oli tuunikala ja pool singikuubikud, no igaks juhuks, et kui keegi tuunikala ei söö. Peale panin oliive ka, neid vist retsept ette ei näinud. Väga väga maitsev! Ahjaa, taigna tegin u 100g võist ja sellest sai sellise hästi õhukese põhja ahjuplaadile. See õhuke põhi oli ka mõnus, see sobis ka teistele hästi, kes sisust ja pealsest rohkem lugu pidasid, kui taignast :D Superhead ja teen kindlasti-kindlasti selliseid pirukaid veel edaspidigi!

Uskumatu tõesti kuidas aeg lendab. Justkui oli alles 1. september ja 6 kuud sai täis, nüüd on juba 9 kuud ammugi läbi :)

Palju vett on merre voolanud ja selle kõrvalt on mul ikka aeg-ajalt ette tulnud igasuguseid põnevaid ettevõtmise kokandusmaastikul. Ükshaaval ei ole praegu nende kirjeldamiseks aega ette nähtud, niiet kiirelt märksõnadega ainult:

• terve posu igasuguseid keeksilisi suvikõrvitsaga, kõrvitsaga, porganditega
• suvikõrvitsaomlett
• ahjukana õllega
• metsseapraad ahjuköögiviljadega
• porgandikook jõhvikatega, sest jõhvikaid on ja need on head (vähemalt 5 korda erinevatele seltskondadele)
• vahemere moodi pirukas singi/tuunikalaga
• tarretatud kodujuustutort suitsulõhega
• kirsi-toorjuustukook (seekord sain pildi ka)
• küpsised valge šokolaadi, makadaamia pähklite ja jõhvikatega
• eriti simpel kanakoibadest keedetud supp
• assisteeriv roll beebiküpsiste valmistamisel

Sain eile õelt ühe suure suvikõrvitsa, sellise poolemeetrise. Muidugi tuleb siis kohe igast retsepte otsida, mida sellest teha, kohe hommikusöögiks. Toidutare.ee lehel sattusin suvikõrvitsaomleti retsepti otsa. Ma seda retsepti siia kopima ei hakkagi, pole väga mõtet, ma selle järgi niikuinii väga täpselt ei teinud :D

Ühesõnaga, lõikasin kõrvitsal väikse jupi otsast, võtsin seemned välja ja riivisin sellise peenema riiviga. Sellisega, millega tavaliselt porgandisalatit nt tehakse. Lõin kaussi lahti 2 muna, lisasin supilusikajagu piima (suvikõrvitsast tuleb niipalju vedelikku, et alguses tulebki vähe panna), kloppisin nad lahti, segasin riivitud suvikõrvitsa hulka, maitsestasin soola ja pipraga ning valasin segu pannile. Seal lasin ühelt poolt küpseda, lõikasin neljaks ja keerasin iga tüki teistpidi, et teiselt poolt ka küpseks  ja oligi valmis. Selline mahlane, mõnus, maitsev ja mul esimest korda tehes, nagu ikka, pisut soolane.

Kindlasti jõuab see mu toidulauale veel ja veel, kuniks seda suvikõrvitsat jagub ;)

Leidsin külmkapist sinna ammusest ajast seisma jäänud kinnise hapukoorepaki ja topsi maitsestamata jogurtit. Niisama neid enam väga süüa ei tahtnud ja nii siis tuli leida kiirelt üks retsept, mille koostisosad suuremas jaos kodus olemas ja mida väga lihtne teha.

Nami-nami tuli selles osas appi, pakkudes mulle kardemoni-hapukoorekeeksi retsepti. Katsetasin seda esimese hooga peaaegu originaalis – ehk siis hapukoorega ja vaid rosinaid panin pähklitega koos keeksi sisse. Andis mõnusama meki :) Teisel korral asendasin hapukoore maitsestamata jogurtiga, osa jahust täisterajahuga ja panin rosinaid, kreeka- ja sarapuupähkleid. Kolmandal korral asendasin jällegi osa jahust täisterajahuga, hapukoore asemel kasutasin maitsestamata jogurtit ja panin rosinaid, mandleid ja sarapuupähkleid. Seekord said ka rosinad hakitud. Jällegi ülimaitsev hoolimata sellest, et jogurti unustasin ja see sai lisatud põhimõtteliselt vahetult enne koogi ahju panemist. Päris tüütu oli seda taigna sekka segada, aga mikseri abil see kuidagimoodi ka õnnestus. Igatahes oli tulemus ülihea!

(pilt pärineb nami-nami lehelt)

Koostis:

1 suur muna
100 g suhkrut
3 sl õli
200 g hapukoort (või maitsestamata jogurtit)
1 tl kardemoni
180 g nisujahu (võib osa asendada täisterajahuga)
1.5 tl küpsetuspulbrit
50 g hakitud värsket sarapuupähkleid ja kreeka pähkleid (ka näiteks rosinaid, mandleid, kuivatatud aprikoositükke vms)

Valmistamine:

Klopi muna suhkruga vahule, lisa õli, hapukoor ja küpsetuspulbri ja peenestatud kardemoniga segatud jahu. Viimasena sega juurde hakitud pähklid/rosinad.
Kalla tainas väiksemasse võitatud keeksivormi. Küpseta 180-kraadises ahjus 30-40 minutit, kuni keeks on pealt kaunilt kuldne ning koogi keskele torgatud puutikk kuivaks jääb.
Lase täielikult jahtuda, siis lõika viiludeks. Ka soojalt väga hea, aga lõigata on seda siis suht kehvapoolne.

PS! Vormi ostsin Kristiine Prismast ja maksis 59.-

Täitsa lambist avastasin ükskord, et võiks ju täitsa ise suppi keeta. Kondist ja puha. Seepärast, et ema kodus hapukapsasuppi kondist keetis :D

Lihaga

Igatahes mõeldud ja suht tehtud ka. Ostsime poest siis ühe mõnusa kondiga lihatüki, loputasin külma veega ära ja panin potti keema. Peale valasin 1.5 liitrit vett ja oli täitsa piisavalt. Kui liha keema läks, korjasin vahukulbiga soga pealt ära (espetsiaalselt käisin veel päeval vahukulpi ostmas), riputasin soola sisse, leidsin isegi ühe terve ilusa koorega sibula ja jätsin liha vaikselt keema. Pliidi taimeri peale märkisin 1,5 tundi. Kui 45 min sellest möödunud, panin sisse kaalikakuubikud, siis natuke aega hiljem porgandi, siis kapsa-kartuli-lillkapsa ja aja möödudes oligi maitsev supp/ühepajatoit valmis. Liha võtsin välja, hakkisin ära ja panin tükid supi sisse, et kõikidesse portsudesse ikka seda jaguks.

Kanaga

Eile katsetasin siis kanalihast suppi teha. Ostsin 2 kanakintsutükki, loputasin külma veega ja keema. Jällegi sama teema, et keema, vaht pealt ära, sool-pipar-sibul-küüslauk puljongi maitsestamiseks, köögiviljad sisse ja valmis. Sedapuhku otsustas Jürgen aga selle kanakintsu ära “smoorida”. Ehk siis kui supp valmis, võttis kintsu supi seest välja, lasi panni peal võil ära sulada ja küpsetas seda kana siis seal mõne hetke mõlemalt poolt. Olevat väga maitsev olnud :D Ainult et järgmine kord võtan vähemalt ühel kanakintsul naha ära, natuke rasvane jäi minu jaoks see supp. Ahjaa, kana teema läks kokku 1h, võiks isegi natuke vähem keeta, piisaks täiesti.

Niiet kui tunnike aega on supi keetmiseks, siis igatahes on see kõvasti parem ükskõik mis puljongist tehtud supist.

Põhi:
10 Digestive küpsist (paki hind Rimis 21.90, pakis ~20 küpsist)
1sl suhkrut (kilo suhkrut Selveris 12.90)
2sl võid (100g pakk võid Rimis 10.10, u pool jäi alles)

Täidis:
200 gr rasvatut kodujuustu (280g paki hind Rimis 14.10)
1tl vanillisuhkrut (oli kodus olemas)
500 gr maitsestamata lahjat toorjuustu (170g Tere toorjuust 3tk, 17.20 tops)
3 muna (10 muna hind Selveris 19.50)
1 munavalge
2 dl suhkrut

Peale:
1 purk (680 gr) kirsikompotti (1 purk 23.50)
2 dl želeesuhkrut (1 karp 23.50, järele jäi 1/4)

Kuumuta ahi 200 kraadini. Purusta küpsised ning sega suhkru ja sulavõiga. Vooderda 24 cm läbimõõduga lahtikäiva tordivormi põhi küpsetuspaberiga. Suru küpsisesegu vormi põhja. Võita tordivormi servad. Küpseta 10 min ja jahuta. Püreeri kodujuust köögikombainis või suru läbi sõela. Sega juurde vanillsuhkur ja toorjuust. Klopi ühekaupa juurde munad ja munavalge. Sega juurde suhkur ja sega ühtlaseks. Vala segu tordivormi ja küpseta 50 minutit. Jahuta. Kurna kirsikompott. Mõõda 4 dl kompotivedelikku (kui jääb puudu, lisa vajalik kogus vett). Kuumuta vedelik potis keemiseni ja sega juurde želeesuhkur. Lase uuesti keema tõusta ja tõsta tulelt. Sega juurde kirsid ja jahuta veidi. Kui segu on veidi jahtunud ja paksenenud, vala tordile. Enne serveerimist hoia torti vähemalt tund kuni üleöö külmas.

_________________________________________________________

Tegin seda soolaleivapeoks. Esimene paanikahetk tekkis siis, kui avastasin, et 24 cm tordivormi asemel on meil 28 cm tordivorm. Jürgen va matemaatik tegi kiired arvutused ja selgus, et üleliigse 4 cm eest tuleb kõikide vajaminevate komponentide koguseid 1,36-ga korrutada. No pole hullu, need arvutused tegi ta kenasti kõik retsepti peale ära, et mul lihtsam oleks toimetada. Teine paanikahetk tekkis siis, kui selgus, et suurema vormi tõttu oli mul osasid komponente kõvasti puudu. No hea küll, selle saime ka tegelikult korda. Lihtsalt seepärast ei tea ma nüüd, palju tegelikult selle koogi tegemisele aega kulus.

Siiski, kooki teha oli lihtne, tõesti väga lihtne. Ja suurema töö tegi ta ju ometi ise ära – kogu see chillimine, mida muudkui järjepidevalt teha tuli. Pane ahju, jahuta, pane ahju, jahuta, pane tulele, jahuta, vala peale, jahuta, pane külmkappi, jahuta. Aind üks suur chillimine oligi ju :D

Külalised jäid koogiga rahule, mina jäin koogiga rahule ja kindlasti-kindlasti teen ma seda kooki veel ja veel. See on ka üks neist kookidest, mida saab soovi korral erinevat moodi varieerida. Näiteks kirsside asemel maasikaid või muid marju kasutada, täidise sisse mingeid huvitavaid maitseid segada jne jne. Võimalusi on rohkem kui küll ja veel.

Täiendus – lisasin umbkaudsed hinnad ka. Helen sai selle koogi tehtud u 130.- eest (suhkur oli kodus olemas), kuna mul oli 28 cm koogivorm ja asju läks u 1.36x rohkem, siis on ilmselgelt ka koogi hind kõrgem – u 185.-, mis tegelikult on ka selle Heleni tehtust u samapalju kordi rahas rohkem :D Igatahes sai selle raha eest maitsvat kooki rohkem kui küll :P

_________________________________________________________

Retsept pärineb raamatust “Süües terveks ja kauniks“.

Nüüd on see ka siis järele proovitud :D

Selline lihtne ja päris piisavalt maitsev ja muidugi ka kiirelt valmiv söök, mille jaoks läheb tarvis ainult pastat (tänasel juhul spagette), veidi pestot (tänasel juhul poolteist teelusikatäit punast pestot) ja natuke riivitud parmesani juustu (tänasel juhul miski itaalia 12 kuud laagerdanud juust nagu pakendil kirjas oli).

Tšilline kana-pähkli pajaroog [Toidutare.ee]

Allikas: 100 rooga
Autor: Rudolf Visnapuu
Soolane päevaretsept: 06.mai 2008

Kergelt valmiv pajaroog, mis maitseb Mehhiko toidu sõpradele. Kõrvale sobib väga hästi sidrun või laim, mis kustutab “tule teie suus”.

Ligikaudu 4 portsjonile Kogus Koostis- ja maitseained 1 klaas Pikateraline riis 4 tk keskmine broilerifilee 2 küünt Küüslauk 1 tk (keskmine) Sibul 1 tk (keskmine) Tomat 1 tk (keskmine) tšillikaun 2 sl peeneks hakitud metsapähklid 1 sl Või praadimiseks õli 1 tk kanapuljongikuubik 0.5 klaasi apelsinimahl Sool Must pipar 2 oksa Petersell 2 tk Sidrun

Keeda riis. Lõika filee ribadeks. Puhasta tšilli seemnetest. Haki sibul, tšilli ja küüslauk peeneks. Tomat lõika väikesteks tükkideks. Prae fileeribasid potipõhjas õlis 3-4 minutit. Lisa küüslauk, sibul, tomat ja pähklid ning prae veel 3-4 minutit. Lisa apelsinimahl, tšilli ja puljongikuubik ning hauta umbes 5 minutit. Lisa riis ja sega korralikult läbi. Lisa või ja hauta tasasel tulel 2-3 minutit. Pigista sisse ühe sidruni mahl ning maitsesta vajadusel soola ja musta pipraga. Lõpus lisa peeneks hakitud petersell. Serveeri sidunisektoritega. Retsept on mõeldud neljale inimesele.

Väga maitsev tuli, selline mõnusalt vürtsikas ja piisavalt mahlane. Kindlasti-kindlasti teen teinekord veel!

esiti tuleks panna üks korralik suur pann tulele (mina kasutan aeg-ajalt wok-panni siin Viljandis). Siis võtta ette üks keskmise suurusega sibul ja see puhastada ning hakkida. Pannile võiks panna ka pisut õli, saab sibulale maitse parem. Kui kapis ühte sorti riisi piisavalt pole nagu mul täna juhtus, siis on oluline hetkeks selle peale mõelda, kui palju aega erinevate riiside keetmisele aega kulub.

Niisis, sibul panni pealt läbi, basmati riisi 100ml koos riisiga pannilt läbi ja eraldi kaussi ära puhkama. Seejärel võib vabalt kanatükid pannile panna ja neid pisut pruunistada. Kui tundub, et on juba küll saanud, lisada sinna 150ml riisi-kaerasegu (see oli tänases kapis, st menüüs) ja veel veidi kuumutada. No ja kui juhtub mingit punast veini olema, siis võib ju sedagi pisut panni põhja valada. Esiti siis mõned minutid riisi koos kanaga veinis soojendada. Sel ajal on hea mõte võtta sügavkülmast mõned külmutatud köögiviljad välja ja taheneda lasta näiteks ühes sõelas kraanikausi kohal. Samuti oleks väga abiks üks kannutäis keedetud vett.

Kui vesi ära auruma ja riisi sisse tõmbuma hakkab, tuleks seda mugavasti siis keedukannust peale muudkui natukesehaaval valada. No et ei peaks mõõtmisega mässama. Kui 5-6 minutit on söök juba kenasti haudunud (riis ja kana kahtlast tumelillat värvi veinist), võib sinna juurde lisada… jah, selle sibula ja riisi, mis alguses praetud sai ja mille sekka vahepeal pisut imelist maggie maitseainet (või puljongit, või muud maitseainete kombinatsiooni) segatud on. Ja edasi on kõik imelihtne.

Lihtsalt hoida silm söögil peal, lasta haududa, sobival hetkel veekeedukannust kuuma vett peale valada ja maitset mekkida. Vahepeal võib vee asemel muidugi lisada ka muid toredaid vedelamaid toiduaineid – näiteks tomatipüreed/pastat/kastet vms. Algselt oli plaan sinna onu ben’i magushaput panna, kuna see aga alati suht sama maitse annab toidule, siis ei jäänud muud üle kui kasutada vähem maitsestatud tomatikastet, mida pitsakastme pähe müüakse (purustatud tomatid ja ma ei teagi, mis täpselt veel).

Kui riis peaaegu söögikõlbulikult pehme on (mina armastan pigem sellist teralist, mitte kuigi pehmet toitu), siis tuleks sinna juurde segada need ülessulanud köögiviljad (millele võib jällegi enne panni valamist veidi maitseaineid lisada, aga ei pea) ja lasta veel mõned minutid kaane all haududa. Tule võib selleks ajaks juba suhteliselt väikseks keerata, sest köögiviljad peaksid pigem soojaks minema, mitte pikalt hauduma.

Ja tulemus? Endalegi üllatuseks (sest ma ju tavaliselt väga ei eksperimenteeri köögis), tuli söök imemaitsev ja seda mitte ainult mu enda arvates :P

Pilti ei ole, sest söök sai otsa :D

Oliver kirjutab pikalt ja põhjalikult Nokia N79’st. Mõtlesin esiti tema blogiposti sabas sõna võtta, aga tahtsin kaks sõna rohkem kirjutada kui sinna oleks passinud :)

Uue telefoni peale mõtlesin ma juba päris tükk aega tagasi. Piilusin ühte ja teist Sony Ericssoni w seeria telefoni, aga need polnud nagu päris need. Olles siis mingi valiku teinud (enam ei mäleta enam isegi, milline see oli) ja Oliveriga sel teemal põgusalt diskuteerinud, rääkis ta ühest uuest Nokiast, mida käega katsunud oli. Aeg oli siis vist umbes augusti keskpaik. No ja kui ma siis selle N79 kohta Nokia veebist uurima läksin, võitis ta mu südame suht kohe.

Terve septembri ja oktoobri käisin muudkui uurimas, kas ja millal seda telefoni Eestimaile oodata võiks, aga no ei liikunud mitte mingitki infot. Olin peaaegu lootust kaotamas kui ühel hetkel paar nädalat enne mu sünnipäeva see Tele2 lehele ilmus. Ohohohooo, minu lemmik oli lõpuks saabunud! Küll kõvasti kallima hinnaga, kui arvata oskasin ja olin jällegi korraks arvamusel, et see telefon pole ehk mõeldud minu omaks saama. Siiski, võta näpust, kuna sünnipäev oli ukse ees, siis leidus ka sellele lahendus.

Sellega polnud aga pidu üldse läbi, põhimöll alles algas :D Nimelt sel hetkel kui ostuks aeg kätte jõudis, selgus, et (1) minu mobiilside pakkuja Elisa ei kavatse-gi seda telefoni oma tootevalikusse võtta (2) suht sama lugu oli ka EMT-iga ja (3) Tele2 info rääkis sellest, et telefon on nädalaga läbi müüdud ja seda ei tea ette, millal uus kogus poodidesse jõuab. Deem! No ja siis pärast mõningast konsulteerimist selgus, et seda telefoni siiski on, Tallinnas, ja isegi Tartus :) Samal õhtul lippasin Ülemistesse ja hoolimata müüjanna täiesti ükskõiksest suhtumisest õnnestus see telefon ära osta!!!

Muidugi pidin ma selle laskma ära pakkida, sest kätte pidin selle saama alles perekondlikul sünnipäevatähistamisel ja kui ta lõpuks kaks päeva hiljem kätte sain, olin ta üle endiselt üliõnnelik :) Igasuguseid funktsioone ja imevidinaid on tal tõesti mu eelmise telefoni SE w310i’ga võrreldes ja seepärast tekkis alguses väike naljanumber sellest, et N79 tähendab seda, et Naistel kulub selle tundmaõppimiseks Nädalaid 7 kuni 9 :D

Kindlasti pole ma ligilähedalegi jõudnud tema kõikide toredate funktsioonide teadasaamisele, aga ta on mu suur lemmik sellegipoolest! Usun, et ta on minu juures veel pikka aega ja lisaks helistamisele ka mind muude funktsioonidega veel kaua kaua rõõmustab :)